Anna Haava

https://www.muis.ee/museaalview/2765322

Anna Haava (AM N 7041:10); Eesti Ajaloomuuseum SA

1864–1957

MATERJALID

RAAMATUID

VIKTORIIN

Eesti kirjanik

ANNA HAAVA

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=217056&_xr=6638a39f90ad8

Sohvi Haavakivi – luuletaja Anna Haava ema.

LÄÄNE-EESTI SAARELT

PEIPSIÄÄRELT

PÕHJARANNIKULT

LÕUNA-EESTI KUPPELMAASTIKULT

1/12

Millisest Eesti paigast on pärit Anna Haava?

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44367/16046/page/50

EDASI

Luuletaja sünni- ja kasvukoht Kodavere kihelkonnas Pala vallas asub Peipsi järve lähistel. Täiskasvanuna elas A. Haava Tartus.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=1024476&_xr=6638a43161854

Loe Anna Haava sünnikodust ja selle tähendusest poetessi loomingule.

Luuletaja Anna Haava sünnikoht Haavakivi

ÕIGE!

https://www.muis.ee/museaalview/605402

Luuletaja Anna Haava, visiitportree, ERM Fk 301:9, Eesti Rahva Muuseum

FRIEDRICH REINHOLD KREUTZWALD

CARL ROBERT JAKOBSON

LYDIA KOIDULA

JOHANN VOLDEMAR JANNSEN

2/12

Kellele on pühendatud Anna Haava esimene trükis ilmunud luuletus?

https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Anna Haava pühendas Lydia Koidulale luuletuse "Koidulale" 1886. a suvel pärast Koidula surma. Luuletus ilmus ajalehes Postimees varjunime "Üks Eesti neiu" all, olles Anna Haava esimeseks trükitud luuletuseks.

Isamaalisus Koidula ja Haava luules. Lk 500

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36467

ÕIGE!

EDASI

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-diga1r:349291/304747/page/40

EESTLUSE

SÕNAVABADUSE

KARSKLUSE

NAISTE ÕIGUSTE

3/12

Mille eestseisjaks oli Anna Haava juba väga noores eas?

Milline õhustik oli kadakasakslikus koolis, kus Anna Haava lapsena käis?

Eesti keele kasutuse probleemidest 21. sajandil.

https://dea.digar.ee/article/meiekodu/2012/03/21/3

EDASI

Anna Haava oli suur eestluse eest seisja. Ajastul, kus paljud eestlased suure imetlusega sakslaste moodi püüdsid olla, kutsus poetess inimesi üles oma rahvuse üle uhkust tundma.

ÕIGE!

Tartu Postimees, 2023, lk 7

https://www.ester.ee/record=b1073022*est

usk

armastus

loodus

isamaa

4/12

Mis oli noore Anna Haava loomingu kõige suurem inspiratsiooniallikas?

Kes oli poetessi armastatu?

Anna Haava elust ja loomingust. Loe lk 873

https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13033

Loe Anna Haava armastusluule olulisusest.

Anna Haavat inspireerisid kõik need teemad, kuid kõige silmapaistvamaks tema noorpõlve loomingus on armastus.

ÕIGE!

EDASI

vormimängude

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36721

Rahvusromantismi

ühiskonnakriitika

vabavärsi

Mille teerajajaks eesti luules sai Anna Haava oma luulekoguga “Lained”?

5/12

Millisest filmist on Genialistidega koos tehtud laul “Leekiv armastus”?

"Jooni Anna Haava loomingust. Tema 75. sünnipäeva puhul" A. Sang

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36721

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:349291/304747/page/43

Uusvõttena eesti luules viljeleb Anna Haava vabavärssi. Algust tegi ta sellega luulekogus "Lained", mis ilmus 1906. aastal.

EDASI

ÕIGE!

päewaleht

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:420675/358436/page/1

postimees

olewik

sakala

6/12

Millise ajalehe toimetuses hakkas Anna Haava tegutsema ka tõlkijana?

Milliste autorite loomingut on Anna Haava tõlkinud?

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=536711&_xr=6638a47a2209a

Eesti kirjanike esimese kongressi grupipilt aastast 1919. A. Haava paremalt esimene.

Tõlkijana Postimehes.

Vaata veel Anna Haava tõlkeid.

EDASI

Anna Haava töötas Postimehe toimetuses, kus hakkas muuhulgas ka tõlkima. Arvestatav osa maailmakirjanduse klassikast jõudis esimest korda eestlasteni just Anna Haava tõlgete kaudu.

ÕIGE!

Anna Haava 1933. a.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=276489&_xr=6638a1310874d

Mitu proosateost ilmus Anna Haaval?

7/12

Johannes Aaviku kommentaarid teose keelekasutusele. Lk 42

Fr. Tuglas Anna Haava proosateosest.

https://www.ester.ee/record=b1348648*est

ÕIGE!

1911. a ilmus ainuke poetessi eluajal välja antud proosateos, mälestuslike laastude kogu "Väikesed pildid Eestist". Pool sajandit pärast Anna Haava surma ilmus sellele jätkuks ka "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest".

EDASI

Anna Haava "Lee ääres", 1890

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

Heinrich von Kleist

Friedrich Schiller

Heinrich Heine

Johann Wolfgang von Goethe

Millist saksa romantikut peetakse Anna Haava üheks suurimaks mõjutajaks?

8/12

EDASI

Kui suur see Heine mõju Anna Haava loomingule siis ikkagi on?

Kes oli Heinrich Heine?

https://www.muis.ee/museaalview/1837168

Värviline reproduktsioon. Heinrich Heine rinnaportree. Eesti Maaelumuuseumid SA, C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Heinrich Heine (1797–1856) on see saksa luuletaja, keda on seoses Anna Haava loominguga kõige rohkem välja toodud.

ÕIGE!

Anna Haava 1934. a.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=729933&_xr=6638a238d5fcc

10

9/12

Mitu luulekogu Anna Haaval ilmus?

EDASI

Loe Anna Haava loomingu olulisusest.

https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1964/10/15/16.4

Anna Haaval ilmus üheksa luulekogu. Lisaks sellele on mitmeid kordi välja antud tema luuletuste valikkogusid.

ÕIGE!

https://www.muis.ee/museaalview/1445948

Oli esimene Anna Haava loomingu valikkogu

Sisaldab Anna Haava luuletuste tõlkeid

Anna Haava portreebüst, EKM j 4983 S 631, Eesti Kunstimuuseum

Illustratsioonide tõttu

Ilmus välis-eestis

10/12

Mille poolest on väljapaistev 1964. aastal ilmunud Anna Haava valikkogu “Nõmmelill”?

Nõmmelill: valimik luuletusi Autor: Anna Haava, Koostaja: Paul Rummo, Illustreerija: Vive Tolli

http://www.digar.ee/id/et/nlib-digar:386332

Lae alla ja loe artiklit Vive Tolli illustratsioonidest lk 16.

Kuidas on kunstnik poetessi loomingut tõlgendanud?

EDASI

https://www.muis.ee/museaalview/1495702

Anna Haava portree. V. Tolli illustratsioon A. Haava luuletuskogule "Nõmmelill", EKM j 9707:1 G 8796:1, Eesti Kunstimuuseum

1964. aastal ilmunud valikkogu "Nõmmelille" teevad eriliseks kunstnik Vive Tolli meisterlikud illustratsioonid.

ÕIGE!

https://www.muis.ee/museaalview/196343

Kui sa tuled, too mull lilli. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

"Ei saa mitte vaiki olla"

"Kungla rahvas"

"Sulle kõik nüüd ütlen"

"Meil aiaäärne tänavas"

11/12

Millise nendest lauludest on Miina Härma loonud Anna Haava sõnadele?

EDASI

Tutvu loo uue töötlusega 2017. a laulupeolt.

Kes oli Miina Härma?

https://www.muis.ee/museaalview/2039983

Laulupidu 1928. a. Dirigendipuldis Miina Härma, AM _ 12853:145 F 11687:145, Eesti Ajaloomuuseum

https://vikerraadio.err.ee/825008/luule-eestile-maria-lee-liivak-aega-jaanud

Miina Härma (1864–1941) on oma lüüriliste koorilaulude paremiku kirjutanud oma eakaaslase Anna Haava sõnadele. Tuntuim nende seast on "Ei saa mitte vaiki olla", mis on läbi aegade olnud koolilaulikutes ja laulupidude repertuaaris.

ÕIGE!

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36721

pärt uusberg

karin tuul

valter soosalu

rasmus puur

12/12

Milline noor helilooja ja dirigent kirjutas viisi Anna Haava luuletusele "Meie"?

Loe lisaks

Heliloojad Anna Haavast ja tema loomingu viisistamisest.

Rasmus Puur, Anna Haava "Meie"

Rasmus Puuri kirjutatud "Meie", kõlas 2017. a laulupeol "Mina jään" esiettekandena. Laulu aluseks on kaks Anna Haava luuletust: "Meie" ja katkend poeemist "Sinu hingel on tiivad". "Meie" võtab kokku noortepeo idee – noored on valmis vastutust võtma ning olema selle maa ja kultuuri väärilised (edasi)kandjad.

EDASI

ÕIGE!

AITÄH!

Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.

https://www.etera.ee/s/DmE5LoybsB

Ja oledki läbinud ajarännaku koos Anna Haavaga. Tubli!

KASUTATUD MATERJALID

TAGASI ALGUSESSE

Anna haavalt ja anna haavast

Anna haavalt ja anna haavast

Anna haavalt ja anna haavast

6. Tegutsemist alustas Anna Haava sõprade selts. Tartu Postimees, 27.01.2023, lk 7. https://www.ester.ee/record=b1073022*est

5. Haava, Anna. Luuletused I. Tartu : K.A. Herman, 1888. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36467

4. Kuslap, Birgit. Anna Haava noored mantlipärijad. Hea Laps, 11, 2010, lk 11. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:194272

3. Mihkla, Karl. Anna Haava eluteelt. Eesti Kirjandus, 10, 1939, lk 430-435. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

2. Mihkla, Karl. Kokkupuuteid Anna Haavaga. Keel ja Kirjandus, 11, 1963, lk 683-686. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194590/142867/page/45

1. Tuglas, Friedebert. Anna Haava kuuekümne-aastane. Looming, 8, 1924, lk 609-617. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44367/16046/page/50

Mängus kasutatud allikad

7. Pedaja, Alice. Isamaalisus Lydia Koidula ja Anna Haava luules. Üliõpilasleht, 12, 1935, lk 500-504. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:75169

11. Raadik, Lydia. Keelekorraldaja aitab korrektselt väljenduda. Universitas Tartuensis, 7, 2015, lk 28-29. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:407657/348435/page/15

12. Hünerson, Virge. Anna Haava 70-aastane. Maanoored, 11, 1934, lk 254-255. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:253215

10. Salasoo, Tiiu. Mõtisklused emakeelepäeval, 14. märtsil 2012. Meie Kodu, 21. 03. 2012, lk 1. https://dea.digar.ee/article/meiekodu/2012/03/21/3

9. Suits, Gustav. Anna Haava. Tulimuld, 2, 1957, lk 93-98. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:349291/304747/page/39

8. Säärits, Ello. Anna Haava : elu ja loomingu lugu. Tartu : Ilmamaa, 2007. https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Mängus kasutatud allikad

13. Haava, Anna. Luuletused II. Tartu : K.A. Hermann, 1890. https://www.digar.ee/arhiiv/et/raamatud/13033

17. Mihkla, Karl. Anna Haava elukäik ja looming. Varamu, 8, 1939, lk 873-877. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:108482

16. Sang, August. Jooni Anna Haava loomingust. Eesti Kirjandus, 10, 1939, lk 425-429.https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

15. Sang, August. Anna Haavat lugedes. Looming, 8, 1939, lk 849-858. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44979/16196/page/62

14. Kruus, Oskar. Naine hanesulega. Tallinn : Eesti Raamat, 1971. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445169/386838/page/1

Mängus kasutatud allikad

23. Haava, Anna.Väikesed pildid Eestist. Tallinn : Perioodika, 1972. https://www.ester.ee/record=b1348648*est

18. Haava, Anna. Lained. Tartu : [s.n.], 1906. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:36721

20. Andrä, Jacob Carl ; Schneider, Richard. Greeka muinaskangelased. Tartu : K.A. Raag, 1909. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:421644/358995/page/1

22. Kull, D. Anna Haava (luuletaja 90. sünnipäeva puhul). Noorte Hääl, 15. 10. 1954.https://www.etera.ee/s/IyW2uwR4mg

21. Stavenhagen, Fritz. Mewsi ema. Tartu : K. Sööt, 1908. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:420631/358393/page/1

19. Schalk, Gustav. Rooma muinaskangelased. Tartu : Postimees, 1910. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:420675/358436/page/1

Mängus kasutatud allikad

29. Sang, August. Heinrich Heine. Tartu : Eesti Kirjanduse Selts, 1938. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:442441/378260/page/1

28. Sööt, Bernhard. Heine Fr. R. Kreutzwaldi, C.R. Jakobsoni, L. Koidula ja A. Haava lüürikas. Eesti Kirjandus, 10, 1928, lk 528-550. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:53311

24. Aavik, Johannes. Anna Haava - Väikesed pildid Eestist. Eesti Kirjandus, 1, 1912, lk 42-43. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/26780

25. Hinrikus, Rutt. Anna Haava "Mälestusi Laanekivi Manni lapsepõlvest". Eesti Päevaleht, 01.04.2010. https://epl.delfi.ee/artikkel/51194213/anna-haava-malestusi-laanekivi-manni-lapsepolvest

26. Proosavaramust. Anna Haava. Koduigatsus. Eesti Raadio, 17.05.1987. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/proosavaramust-proosavaramust-anna-haava-koduigatsus

27. Proosavaramust. Anna Haava. Metsatalus. Eesti Raadio, 17.05.1987. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/proosavaramust-proosavaramust-anna-haava-metsatalus

Mängus kasutatud allikad

35. Sõnarine. 1. köide. Tallinn : Eesti Raamat, 1989. https://www.etera.ee/s/dRy7fcZJ7Y

34. Kõrvits, Harri. "Ei saa mitte vaiki olla..." : A. Haava ja eesti laululooming. Sirp ja Vasar, 15.10.1954, lk 3. https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1954/10/15/3

33. Härma, Miina. Anna Haawa - suur sõnadesalw heliloojaile. Postimees, 15.10.1939, lk 5. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/10/15/32

32. Viiroja, Lehti. Kunstniku tõlgendus. Sirp ja Vasar, 16.10.1964, lk 3, 7. https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1964/10/16/3

31. Niit, Ellen. Anna Haava Vive Tolli illustratsioonides. Kunst, 1, 1965, lk 16-20. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:196516

30. Haava, Anna. Nõmmelill. Ühistöö, 15.10.1964, lk 3. https://dea.digar.ee/article/uhistoo/1964/10/15/16.4

Mängus kasutatud allikad

PROOVI UUESTI

Haavat on tihti ka Heinega võrreldud, teda eesti Heineks nimetatud. Sel väitel on niipalju alust, et armastuslüürika mõlemate loomingus märkimisväärse osa moodustab. Muidu on seks võrdluseks küll vähe pidemeid: kui Heine oma kirjanduses sajanditepikkuse traditsiooni eest leidis, tuli Haaval üsna piskule ehitada. Küll võib kõnelda mõningaist viljakaist virgutustest, mis Haava Heinelt (mõnel puhul võib olla ka, et teistelt saksa romantikutelt) on saanud. Read nagu „Küll tahan rõõmus olla / kuid süda valus mul", vahel ka terved luuletused („Kord oli mul isamaja") on ilmsesti Heine-kajastused. Sagedamini on kokkulangevus siiski ainult teemades ("...Kesköösel ilmus mu kadunud arm", „Metsapiigad"). Heinelt on Haava muuhulgas õppinud ka oma luuletusi puänteerima (näit. sagedad iroonilised lõppkäänakud). Kuid endastmõistetavalt ei sea need mõjustamisvõimalused kunagi Haava algu- või isikupärasust küsimusmärgi alla, nagu Haava ka muudel puhkudel ainult seda on assimileerinud, mis ta laadile vastas.https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44979/16196/page/70

...teise ajajärgu maitse võib ümber hinnata Anna Haava tundeluule, kuid teise ajajärgu õiglusmeel ei tohi unustada seda algatustähtsust, mis oli sel luulel kogu meie lüürika edaspidisesse arenemisse.(Tuglas, 1924, lk 612) https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44367/16046/page/53

See tähendas lahtiütlemist ajajärgu maneerist, sest 1880-ndail aastail oli välja kujunemas kirjutamata seadus, mis isiklike elamuste väljendamist pidas ebasündsaks, peaaegu et häbiväärseks. Noor luuletajanna, kes tõotas kõige vahetumalt järgida südame häält, hakkas leidma inspiratsiooni armuelamustest.(Kruus, 1971, lk 69) https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445169/386838/page/72

1888 – luulekogu "Anna Haava. Luuletused I" 1890 – luulekogu "Luuletused II" 1897 – luulekogu "Luuletused III" 1906 – luulekogu "Lained" 1910 – luulekogu "Ristlained" 1913 – luulekogu "Põhjamaa lapsed" 1920 – luulekogu "Meie päevist" 1930 – luulekogu "Siiski on elu ilus" 1935 – luulekogu "Laulan oma eesti laulu"

https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Kui Lydia Koidula traagiline surm 1886. a. suvel kutsus esile arvukaid järelhüüdevärsse ajalehtedes, siis söandas ka Anna Haavakivi Karl August Hermannile näidata oma pühendust "Koidulale", mis ilmuski "Postimehes" varjunime "Üks Eesti neiu" all, olles Anna Haava esimeseks trükitud luuletuseks.(Säärits, 2007, lk 48)

See oli läbinisti kadakasaksik väike maailm, mis Patastel uut õpilast vastu võttis. Lühikese silmimisaja järel ei tohtinud siin enam maakeelt kõnelda, vaid hakati nii tunnis kui ka omavahel aina saksa keelt kangutama. Anna perekonnanime muutis koolipreili kohe iseenesestmõistetavalt Espensteiniks. Seega tunnistati häbiasjaks eesti rahvus ja talupoeglik päritolu, mille üle Anna oli seni uhkust tundnud. (Säärits, 2007, lk 34) https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Anna Haava tähtsus eesti kirjandusloos seisab eelkõige isiklikust tundeelust lähtuva elamusväljendusliku suuna algatamises 19. sajandi lõpu eesti luules. See oli rahvusliku liikumise mõõnaaeg, kus pateetiline isamaaülistus oli mandunud järelromantiliseks epigoonluseks. "Luuletuste" vihikud said ilmumisel sooja vastuvõtu osaliseks ja panid aluse luuletaja elu lõpuni kestvale populaarsusele. Värsikogus "Lained" tuleb seda kitsaks jäävat luulemaailma täiendama ühiskonnakriitika ja rahvusliku vabaduse paatos. Realismile lähenemise tendents avaldub omapärases külaelupiltide galeriis, milles Haava on jätnud meie luulesse järeletegematult mõnusa kõnekeelse värsiveerme. (Säärits, 2007, lk 114) https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Hünerson, 1934, lk 255

https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:253215

1905. aasta lõpust teenis Haava ülalpidamist tõlketööga "Postimehe" kirjanduslikele lisadele ja seda ümberpanemist on tulnud teha väga palju. 1906. aastal täidab ta oma tõlgetega peaaegu üksi kogu "Elu jutunurga". Tõlkimisel oli Haava kodus saksa ja vene keeles. Paralleelselt jooksva tõlketööga ajalehele võttis Haava käsile eri teoste eestindamise maailmakirjandusest. (Säärits, 2007, lk 73-75). https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Miina Härma oli Eesti esimene (professionaalne, kutseline) naishelilooja, koorijuht ja organist. Ta on kirjutanud üle 200 koorilaulu. Miina Härma on kõige rohkem laulupidudel lauldud helilooja. Näiteks kas või tema "Tuljak", mis käib laulupeost laulupittu.Anna Haava sõnadele on Miina Härma kirjutanud veel järgmised laulud: "Ööbiku surm" "Kui sa tuled, too mull' lilli" "Küll oli ilus mu õieke" "Pühendan kõik kallile" "Metsapiigad"

Luuletaja on tegelenud ka maailmaklassika ja populaarteadusliku kirjanduse tõlkimisega. Suurematest tõlketöödest tuleb märkida Shakespeare'i "Suveöö unenägu", Schilleri "Wilhelm Telli", Goethe "Egmonti", Sophoklese "Kuningas Ödipust" jt. (Kull, 1954, lk 3) https://www.etera.ee/s/z6mVPwxDDg

Lae alla ja loe lk 528 Bernhard Söödi artiklit "Heine Fr. R. Kreutzwald'i, C. R. Jakobsoni, L. Koidula ja A. Haava lüürikas"https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:53311

Harri Kõrvits. A. Haava ja eesti laululooming https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1954/10/15/3

Miina Härma. Anna Haawa - suur sõnadesalw heliloojailehttps://dea.digar.ee/article/postimeesew/1939/10/15/32

Anna Haava noored mantlipärijad. Lk 11 https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:194272

Anna Haava eluteelt. Lk 430https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

Kokkupuuteid Anna Haavaga https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194590/142867/page/45

Fritz Stavenhagen. "Mewsi ema" https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:420631/358393/page/1

"Greeka muinaskangelased" https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:421644/358995/page/1

Jaan Lellep (1864-1898)

Koolmeistri poeg Jaan Lellep oli 1884. a. astunud Tartu Ülikooli teoloogiateaduskonda. Tõsised teaduslikud huvid juhtisid teda kuulama ka filosoofia- ja psühholoogialoenguid. Jaan Lellepi filosoofiliste harrastuse viljaks on "Postimehes" 1880. aastate teisel poolel avaldatud artiklid vabadusest, haridusest, patsifismist. Lellepi isiku kõige helgema küljena on kaasaegsete mälestusse jäänud tema muusikale ning luulele avatud hing ja võitvalt ilus lauluhääl. Laul saigi noortevahelise kiindumuse sillaks. Anna Haava luuletuse "Küünlatuli kahjulik" põhjal võime kujutleda saatusliku tunde ärkamist ühistel lauluharjutustel. Jaan Lellep suri noore mehena 1898. aastal haiguse tagajärjel. (Säärits, 2007, lk 46-47) https://www.ester.ee/record=b2269860*est

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=697083&_xr=66e17378c00eb

"Ei saa mitte vaiki olla" 2017. a. laulupeol. https://youtu.be/eFuuqiR3Ggk?si=9a7bXvx09IdQ0Oo0&t=7737

Laulu andmed, video ja töölehed https://2017.laulupidu.ee/repertuaar/ei-saa-mitte-vaiki-olla/

Laulu tutvustushttps://2017.laulupidu.ee/video-contest/ei-saa-mitte-vaiki-olla/

Siiri Sisask https://www.youtube.com/watch?v=iGNZzEPdeU0

Sandra Nurmsalu ja WAF koor https://www.youtube.com/watch?v=WiEVTkZ-ogA

Neidudekoor Kammerhääledhttps://arhiiv.err.ee/video/vaata/uks-koorilaul-ei-saa-mitte-vaiki-olla

Kuula "Ei saa mitte vaiki olla" erinevaid versioone

"Jooni Anna Haava loomingust. Tema 75. sünnipäeva puhul" A. Sang

"Anna Haavat lugedes" A. Sang

"Anna Haava kuuekümne-aastane" F. Tuglas

Lae alla ja loe lk 426-427 https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44979/16196/page/62

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:44367/16046/page/52

Veel Anna Haava armastuslüürikast:

"Metsatalus" https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/proosavaramust-proosavaramust-anna-haava-metsatalus

"Koduigatsus" https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/proosavaramust-proosavaramust-anna-haava-koduigatsus

Kuula peatükke raamatust "Väikesed pildid Eestist"

Luuletuskogu "Lained", mis ilmus "Postimehe" kirjastusel 1906. a., tähistab uut etappi Anna Haava luules. See kogu on valminud kaasaelamises sajandialguse ühiskondlikule tõusuhoovule, kuid pole sündinud ühtsest allikast. Mahukas, tsüklitesse liigendamata teos on mitmekihiline, heitlev ja uusi teid otsiv. "Luuletuste" viimasest vihikust eraldab "Laineid" lahtiütlemine resignatsioonist. Otse ketserliku kindlusega kõlab luuletaja ellu tagasipöördumise deklaratsioon "Tõrkumises". (Säärits, 2007, lk 76-77) https://www.ester.ee/record=b2269860*est

Ilma et sageli esitatud võrdlust Haava ja Heine vaheliste suhete või sarnasuse kohta üles tõsta, väärib ometi nimetamist, et virtuoosiks peetud „Laulude raamatu" autor sageli samade vahenditega töötas. Riimikõla puudulikkust asendas Heine nagu Haavagi teiste kõlakujundite, nagu alliteratsiooni tarvitamisega. „Maga mu maimu / uinu mu õuna / hinga mu ingel / mu iluke" laulab Haava, ja kuigi siin värsi lõpud kokku ei kolksu, on neis ridades kätkeva muusika meeldivus ometi salgamatu. Meie keele tolleaegseid võimalusi arvestades valis Haava õige tee, et anda oma värssidele kaasajal erakordset loomulikkust ja liikuvust. (Sang, 1939, lk 429) https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:52972