Doris Kareva

Foto: V. Kepp

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=446784&_xr=64a66c7b04668

MATERJALID

LUULEKOGUD

VIKTORIIN

Kirjanik ja tõlkija

DORIS KAREVA

https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2006/06/09/4

HAAPSALU

TALLINN

RAPLA

TARTU

1/14

Millisest Eesti linnast on Doris Kareva pärit?

Kuula saadet "Litter", kus Doris Kareva räägib oma lapsepõlvest!

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=782454&_xr=64e8698425614

Tallinna 7. Keskkooli hoone Hariduse tänaval. Foto: Vello Tarmistu

EDASI

ÕIGE!

Doris Kareva on tallinlane. Lapsepõlves elas ta Tatari asumis ja käis Tallinna 7. Keskkoolis (praegune Inglise Kolledž). Doris Kareva isa oli helilooja Hillar Kareva.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=404548&_xr=64a66bb2c3ad6

Tulevane poetess Doris Kareva Tallinna 7. Keskkoolis lõpukirjandit kirjutamas, 1977

KEEL JA KIRJANDUS

LOOMING

NOORUS

PIONEER

2/14

Milline nendest ajakirjadest avaldas Doris Kareva luulet esimesena?

Kust tuleb luule?

Doris Kareva tulek eesti kirjandusse

https://www.etera.ee/s/cHjlrLeJkI

Loe Sädemes ilmunud luuletust!

Noorus 1974, nr 9, lk 69.

Laiem avalikkus sai Doris Kareva loominguga esmakordselt tutvuda ajakirja Noorus 1974. aasta 9. numbris. Enne seda olid tema luuletused ilmunud Tallinna 7. Keskkooli õpilasalmanahhis “Trükitähed” ja lasteajalehes Säde.

ÕIGE!

EDASI

19

18

17

16

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=865882&_xr=64a66d6ba6433

3/14

Kui vana oli Doris Kareva, kui ilmus tema esimene luulekogu?

Mida ütleb "Eesti kirjandus-lugu"?

Luuletar parnassile

Kuid mis on nooruse aeg?

Doris Kareva autoknips

"Päevapiltide" arvustusi:

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132773/17472/page/110

Oma esimese luulekogu ilmumise ajal oli Doris Kareva 19-aastane. Debüütkogu “Päevapildid” ilmus 1978. aastal.

ÕIGE!

EDASI

https://www.digar.ee/arhiiv/et/pildimaterjal/115858

inglise keel

prantsuse keel

vene keel

eesti keel

4/14

Millise eriala omandas Doris Kareva ülikoolis?

Milliseks luuletajaks kujunes D. Kareva oma luulekogudes pärast "Päevapilte"?

Kuula saadet "Kirjanduse tähestik"!

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132773/17472/page/113

Doris Kareva õppis Tartu Ülikoolis inglise filoloogiat. Ülikooli astus ta 1977. a, kuid õpingud katkestas tollane poliitiline surve isemõtlevale inimesele. 1983. a lõpetas ta aga Tartu Ülikooli kaugõppes cum laude.

ÕIGE!

EDASI

euroopa nõukogu

punane rist

PEn-klubi

unesco

https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1984/03/08/1

Doris Kareva luuletus Sirbis ja Vasaras, 1984

5/14

Millises rahvusvahelises organisatsioonis on Doris Kareva töötanud?

Kuidas UNESCO jõudis vaimse kultuuripärandi konventsioonini?

Doris Kareva kirjutab UNESCOst

Doris Kareva on töötanud UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni peasekretärina aastatel 1992-2008.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=228268&_xr=64a66b5bd3626

UNESCO esindaja Eestis - Doris Kareva. Foto: Peeter Langovits

ÕIGE!

EDASI

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=855535&_xr=64a66cf5a1d20

Foto: Elmar Köster

juhan viidingut

jaak jõerüüti

jaan kaplinskit

paul-eerik rummot

6/14

Keda on peetud Doris Kareva kirjanduslikuks vennaks?

Kareva ja Viidingu tähtsusest oma põlvkonnale

Millised on ühisjooned? Mis on aga erinevat?

Või siis näiteks...

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=431231&_xr=651a9c6900017

Juhan Viiding

Kõige rohkem kõrvutatakse Doris Kareva luulet Juhan Viidingu (alias Jüri Üdi) loominguga. “Kareva luules leidub allusioone J. Viidingu luuletustele, neid ühendab vaikuse, valguse ja puhtuse poetiseerimine” (1995. a "Eesti kirjarahva leksikon" lk 184).

ÕIGE!

EDASI

Vikerkaar, 1990, 8, lk 1

http://www.digar.ee/id/nlib-digar:121745

igor severjanin

anna ahmatova

marina tsvetajeva

sergei jessenin

Millisele vene luuletajale kuuluvad need Doris Kareva tõlgitud read?

7/14

A. Ahmatova "Reekviem" D. Kareva tõlkes. Lae alla ja loe lk 21.

Anna Ahmatova ja Emily Dickinsoni tähtsusest Karevale

https://www.muis.ee/museaalview/4157555

Postkaart: Anna Ahmatova 1889-1966. Eesti Rahva Muuseum

ÕIGE!

Need luuleread kuuluvad Anna Ahmatovale. Kareva on lisaks luuletustele tõlkinud ka Ahmatova autobiograafilise poeemi “Reekviem”, mis oli esimesi repressioonide ohvritele pühendatud luuleteoseid. Doris Kareva on tõlkinud mitmeid maailma kirjandusklassikasse kuuluvaid autoreid, nt Emily Dickinsoni ja Rumi`t. Enamasti on ta tõlkinud inglise ja vene keelest.

EDASI

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=159846&_xr=64a66c0bc6816

rootsi

Foto: L. Rautiainen

taani

hollandi

saksa

Uit alle kwellingen, die over ons komen, kiezen we er vroeger of later een die naar binnen vloeit en onze ziel vormt. Dat is ons lot, onze zelfkwelling; onze innigste inhoud en vorm.

Millisesse keelde on tõlgitud juuresolev Doris Kareva luuletus?

8/14

Veel D. Kareva ning teiste eesti luuletajate loomingut hollandi keeles leiab kogumikust "Woorden in de wind van de Oostzee".

EDASI

Milliseid eesti sõnu on Doris Kareva meelest kõige raskem võõr-keeltesse tõlkida? Vaata videot min 2:20:55

https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKelm201803.2.5&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-doris+kareva------------

Loe ja kuula luuletust autori esituses!

Doris Kareva luulet inglise keeles

Luuletus "Uit alle kwellingen..." on hollandikeelne. Tõlkijateks on Marianne Vogel ja Cornelius Hasselblatt. Luuletuse originaal "Kõikidest valudest..." on ilmunud kogus "Maailma asemel". Doris Kareva loomingut on tõlgitud veel ka saksa, inglise, vene, prantsuse, ukraina, rootsi, norra, ungari, poola, tšehhi, sloveeni, läti, leedu, kõmri, kreeka, hindi, heebrea keeltesse.

ÕIGE!

https://www.muis.ee/museaalview/1266922

Poetess Doris Kareva. Foto: Toomas Kalve. Eesti Kunstimuuseum SA

armuaeg

mandragora

aja kuju

maailma asemel

9/14

Millise luulekogu eest sai Doris Kareva 1993. aastal Eesti Vabariigi kultuuripreemia?

Lae "Maailma asemel" alla digitaalarhiivist Digar!

Loe Juhan Liivi luuleauhinna pälvinud "Pühitsust"!

EDASI

https://www.flickr.com/photos/headreadfestival/34783629151/in/album-72157681214707124/lightbox/

Jaan Kaplinski ja Doris Kareva. Foto: Dmitri Kotjuh

1993. aastal tõi luulekogu “Maailma asemel” Doris Karevale Eesti Vabariigi kultuuripreemia. Sama preemia sai Kareva ka 2006. aastal kogu “Aja kuju” eest. 2003. aastal ilmunud “Mandragora” eest pälvis luuletaja Eduard Vilde nimelise kirjandusauhinna ning luuletus “Pühitsus” sai 1991. aastal Juhan Liivi luuleauhinna. 2016. aastal esitati Doris Kareva ja Jaan Kaplinski Nobeli kirjandusauhinnale.

ÕIGE!

https://www.muis.ee/museaalview/1937675

Doris Kareva kohtumine lugejatega Haapsalus, 1982. Foto: Tenno Sillaste. Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid SA

eesti luule tõlkimise

noorte tõlkijate

noorte poeetide

naisluuletajate

10/14

Kelle või mille toetamiseks lõi Doris Kareva Õlekõrre stipendiumi?

Looming, 2012,12

Toetades noori kirjanikke

D. Kareva avaldus stipendiumi asutamiseks

Kust tuli Õlekõrre stipendiumi idee?

Laenuta "Õlekõrre" sarja autoreid raamatukogust

EDASI

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:118415/17202/page/4

Doris Kareva on alati toetanud noori, oma loomingutee alguses olevaid kirjanikke. Vabariigi kultuuripreemiast saadud rahaga asutas ta 1993. a Õlekõrre stipendiumi. Kareva innustusel on tuule tiibadesse saanud näiteks Jan Kaus, Jürgen Rooste ja Kristiina Ehin. Eesti luulet on poetess koondanud ka erinevatesse luuleantoloogiatesse: "Aastaajad eesti luules", "Armastuse planeet", "Eesti tunne", "Sina ja mina" jt.

ÕIGE!

maria lee liivak

carolina pihelgas

ANDRA TEEDE

Poetess Doris Kareva koos tütrega. Foto: D. Kareva erakogu

HANNELEELE KALDMAA

11/14

Kes nendest noortest luuletajatest on Doris Kareva tütar?

Kuula saadet "Luuleruum. Maria Lee Liivak"!

http://www.digar.ee/id/nlib-digar:135284

Laenuta Maria Lee loomingut raamatukogust!

Intervjuu Maria Leega

Maria Lee Liivak loeb oma luuletust "Aega jäänud"

EDASI

https://vikerraadio.err.ee/825008/luule-eestile-maria-lee-liivak-aega-jaanud

Doris Kareva tütar on dramaturg ja luuletaja Maria Lee Liivak. Ka oma tütart on Doris Kareva innustanud kirjutama ja enda loomingut trükki andma.

ÕIGE!

terminaator

the tuberkuloited

sõpruse puiestee

vennaskond

https://www.muis.ee/museaalview/3199039

Pildil ees keskel "Dostojevskiliku Dorise" autor Priidu Beier. Doris Kareva luuleõhtu Pildigaleriis 18.03.1990. Tartu Kunstimuuseum

12/14

Millise bändi lugu on “Dostojevskilik Doris”?

Kust võiks leida Doris Kareva viisistatud luulet?

Laulu "Dostojevskilik Doris" sõnad

Vennaskond "Dostojevskilik Doris"

Loe lisaks

"Dostojevskilik Doris" on Vennaskonna lugu (1995. a albumilt "Inglid ja kangelased"). Sõnad kirjutas Priidu Beier inspireerituna Doris Kareva isikust. Luuletus on ilmunud kogumikus "Mina - metsikuim mehike" pseudonüüm Matti Moguči all.Ka Doris Kareva enda luulet on mitmete muusikute repertuaaris, näiteks Jäääär, Kadri Voorand, Mahavok, Rock Hotel jpt.

ÕIGE!

EDASI

rasmus puur

olav ehala

tõnu kõrvits

pärt uusberg

Doris Kareva. Kogumikust "Tiibade hääl", lk 66

https://www.ester.ee/record=b5497387*est

Tiibade hääl ja hüüd Tead ju, et taevas on minu kodumaa - taevas ja tundmatus. Keegi ei lähe kunagi kaduma. Silmapiir vaid on uus. Võrratus kõrguses kõlab üha see müha, tiibade hääl ja hüüd: nii nagu siis me armastasime, nii armastame alati ja nüüd.

13/14

Millise heliloojaga koostöös sündis raamat “Tiibade hääl”?

D. Kareva ja T. Kõrvitsa värskeim koostööprojekt: "Laulud valu allikalt"

Tõnu Kõrvitsa triloogia kolmandast osast "Tiibade hääl"

Raamatust "Tiibade hääl"

https://www.muis.ee/museaalview/976102

Ajakiri ELM nr 17, 2003. Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

Doris Kareva ja Tõnu Kõrvitsa koostöös sündis luuleraamat “Tiibade hääl”. D. Kareva on raamatus autoriks, tõlkijaks ja koostajaks. Tõnu Kõrvitsa heliloomingule on poetess ka sõnu kirjutanud, näiteks 2023. a laulupeol esitatud “Pühapäevasoov”. Sõnu on ta kirjutanud ka Pärt Uusbergi, Olav Ehala ja Rasmus Puuri muusikale.

ÕIGE!

EDASI

libahunt

naerata ometi

kõrboja peremees

kevade

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=527138&_xr=64a66b8894263

Foto: Lembit Michelson

14/14

Millises filmis on Doris Kareva mänginud?

Leida Laiuse filmist "Libahunt"

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=22926&_xr=652e789eebedb

D. Kareva "Libahundi" võtetel. Foto: Villu Reiman

Doris Kareva meenutused filmivõtetest

1968. aastal mängis Doris Kareva Leida Laiuse filmis “Libahunt” väikest Tiinat. Suurt Tiinat mänginud Ene Rämmeldiga seovad teda soojad suhted tänaseni. 1979. a kandideeris D. Kareva ka Anna rolli Leida Laiuse filmis “Kõrboja peremees”.

EDASI

ÕIGE!

Doris Kareva. Looming, 9, 2002, lk 1284

Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:115385/16371/page/6

Sa võtad mu lahti kui raamatu bibliofiil, loed, lehitsed, loed ja ma tunnen suurt uhkust ja mõnu. Sa tead mind peast - sellepärast just maitsed nii aeglaselt, ükshaaval mu õrnsisimaid sõnu. Kui see pole luule, siis mina ei tea, mis on.

Valdo Randpere, Leila Miller, sõnad Doris Kareva "Pühajärv"

KASUTATUD MATERJALID

TAGASI ALGUSESSE

doris kareva luulekogud

doris kareva luulekogud

6. Annus, Epp ; Epner, Luule ; Järv, Ants ; Velsker, Mart ; Süvalep, Ele ; Olesk, Sirje. Eesti kirjanduslugu. Tallinn : Koolibri, 2001. https://www.ester.ee/record=b1493475*est

5. Kareva, Doris. Rannatüdruk : [luuletus]. Säde, 08. 03. 1974, lk 4. https://dea.digar.ee/article/sadelasteleht/1974/03/08/8.6

4. Kareva, Doris ; Sering, Paula. Ma kõnelen vaid sellest, mida salgan. Looming, 9, 1998, lk 1425-1431. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114749/16624/page/131

3. Hennoste, Tiit. Hüpped modernismi poole. Vikerkaar, 1-2, 1997, lk 115-127. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:125058

2. Kareva, Doris. Kuuvalguse laulud ; Vaher ; Otsi mind uuesti üles ; Sügisviiulid ; Piibelehed ; Lahkumine. Noorus, 9, 1974, lk 68-69. https://www.etera.ee/s/6Ou5z1tZ5n

1. Kareva, Doris. Johannes. Õpetajate Leht, 09. 06. 2006, lk 4. https://dea.digar.ee/page/opetajateleht/2006/06/09/4

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

12. Spriit, Tauno. Doris Kareva: UNESCO-s Eestiga arvestatakse. Sõnumileht, 23. 11. 1997, lk 12. https://dea.digar.ee/article/sonumilehtsl/1997/11/23/9.1

10. Ürt, Julius. Luuletar parnassile? Sirp ja Vasar, 08. 03. 1979, lk 11. https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1979/03/08/11

11. Kareva, Doris. "Käib aimamatut rada armastus..." : [luuletus]. Sirp ja Vasar, 08. 03. 1984. https://dea.digar.ee/page/sirpjavasar/1984/03/08/1

9. Mihkelson, Ene. Kuid mis on nooruse aeg? Keel ja Kirjandus, 12, 1978, lk 748-749. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194714/142892/page/50

8. Suislepp, Harald. Doris Kareva autoknips. Noorte Hääl, 21. 05. 1978, lk 2. https://www.etera.ee/s/qCovZvJbx5

7. Mutt, Mihkel. Doris Kareva Eesti kultuuris. Looming, 11, 2013, lk 1561-1570. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132773/17472/page/106

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

18. Ahmatova, Anna. "Reekviem" : [poeem]. Vikerkaar, 3, 1988, lk 21-27. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121500

17. Ahmatova, Anna. "Nüüd keegi laule kuulama ei vaevu..." : [luuletus]. Vikerkaar, 8, 1990, lk 1. http://www.digar.ee/id/nlib-digar:121745

16. Kiin, Sirje. Kus olen ma sind näinud? Keel ja Kirjandus, 6, 1982, lk 322-324. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193597/142820/page/48

15. Velsker, Mart. Kareva on suureks saanud. Looming, 2, 1992, lk 282-299. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114835/16704/page/124

14. Ürt, Julius. Hetk kui elu mõõt. Keel ja Kirjandus, 4, 1987, lk 247-249. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194841/142950/page/61

13. Eesti kirjarahva leksikon. Tallinn : Eesti Raamat, 1995. https://www.ester.ee/record=b1050969*est

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

24. Lennuk, Urmas. Kuidas portreteerida portreteerijaid. Teater. Muusika. Kino., 2008, aug-sept, lk 45-47. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/41011

23. Väike järv : Juhan Liivi luuleauhinnaga pärjatud luuletused. Rupsi küla : Liivi Muuseum, 2018. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:395300/338983/page/1

22. Kareva, Doris. Maailma asemel. Tallinn : Bahama Press, 2002. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:5883

21. Woorden in de wind van de Oostzee. Leuven : Uitgeverij P, 2005. https://www.ester.ee/record=b2062793*est

20. Kareva, Doris. Poetry by Doris Kareva. Elm : Estonian Literary Magazine, spring, 2018, lk 8-11. https://dea.digar.ee/?a=d&d=AKelm201803.2.5&srpos=1&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-doris+kareva------------

19. Kareva, Doris. "Kõikidest valudest..." : [luuletus]. Lyrikline. https://www.lyrikline.org/de/uebersetzungen/details/7466/10904

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

25. Kareva, Doris ; Rooste, Jürgen. Katkendid poeemist "Elutants". Looming, 12, 2012, lk 1659-1662. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:118415/17202/page/4

29. Moguči, Matti. Mina - metsikuim mehike. Tartu : P. Beier, 2005. https://www.ester.ee/record=b2020737*est

28. Lotman, Rebekka. Tähtis on tunda asju ära, juua kohvi ja olla tundega asjas. Postimees, 16. 02. 2008. https://www.postimees.ee/1759517/tahtis-on-tunda-asju-ara-juua-kohvi-ja-olla-tundega-asjas

27. Kareva, Doris. Eesti Vabariigi kultuuripreemiate määramise komisjonile. Päevaleht, 14. 06. 1993., lk 8. https://dea.digar.ee/article/paevaleht/1993/06/14/12.2

26. Hellerma, Kärt. Luule on tema loojast suurem. Postimees, 30. 04. 1997. https://kultuur.postimees.ee/2506635/luule-on-tema-loojast-suurem-kirjandus

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

30. Tiibade hääl. Luige : Verb, 2022. https://www.ester.ee/record=b5497387*est

31. Freivald, Elen. Kreegi päevade kontserdil kõlab esiettekanne. Lääne Elu, 24. 05., 2022, lk 4. https://dea.digar.ee/article/laaneelu/2022/05/24/8.1

34. Kareva, Doris. Märkmeid asjast ja ajast 1-9. Looming, 9, 2002, lk 1283-1285. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:115385/16371/page/5

33. "Libahunt. Kino, 17, 1968., lk 1-3. https://www.etera.ee/s/rumvezBXPj

32. Palli, Ilmar. “ Libahunt ” – Leida Laiuse lugu. Maaleht, 03. 11. 2011. https://dea.digar.ee/page/maaleht/2011/11/03/36

Mängus kasutatud allikad artiklid ja raamatud

5. Luuleruum. Maria Lee. Vikerraadio, 02. 02. 2011. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/luuleruum-luuleruum-maria-lee

4. Luule Eestile. Maria Lee Liivak. Aega jäänud. ERR, 28. 04. 2018. https://vikerraadio.err.ee/825008/luule-eestile-maria-lee-liivak-aega-jaanud

3. Emakeelepäeva konverents "Tunnete keel ja tehnoloogia". Eesti Rahvusraamatukogu, 14. 03. 2023. https://www.youtube.com/watch?v=4zYl-k-zhAo

2. Kirjanduse tähestik. Doris Kareva. Vikerraadio, 23. 05. 2010. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/kirjanduse-tahestik-kirjanduse-tahestik-doris-kareva

1. Litter. Doris Kareva. Vikerraadio, 07. 02. 2004. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/litter-litter-doris-kareva

Mängus kasutatud allikad saated

PROOVI UUESTI

Viiding ja Kareva [on] meie noorema luule maastikele erilise pitseri vajutanud (mitte ainult ohutundlikkuse suhtes). Neid jäljendamata. Neid tsiteerimata nooremad lihtsalt ei saa. Ma ei räägi siin otsetsitaatidest, vaid hoiakutest, luulemenetlusest, eluvaatest. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:194841/142950/page/62

"...kõige sagedamini võrreldakse Karevat Jüri Üdi/Juhan Viidinguga. Seos on tugev ja selgineb ajalises kaugvaates — näiteks mitu aastat hiljem alustab Aivar Kull oma Kareva käsitlust hoopis Viidingust ja tema poolt kujundatud kirjanduslikust taustast". https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114835/16704/page/127

Euroopa Nõukogu (EN) on rahvusvaheline organisatsioon, mille eesmärgiks on edendada demokraatiat ning kaitsta inimõigusi ja õigusriigi põhimõtteid Euroopas.

https://www.vm.ee/rahvusvaheline-suhtlus-uleilmne-eestlus/eesti-teistes-rahvusvahelistes-organisatsioonides/eesti

UNESCO on ÜRO eriorganisatsioon, mille eesmärk on aidata kaasa rahu ja julgeoleku tagamisele maailmas, edendades rahvusvahelist koostööd hariduse, kultuuri, teaduse, IKT ja meedia vallas. Paljud UNESCO teemad on valdkondadevahelised ja -ülesed. Eesti ühines UNESCOga 14. oktoobril 1991.

UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni koduleht

Mihkel Mutt: "Aga Kareva on /.../ noori andeid alati soosinud. Olen muide tema sellealasest (võib isegi öelda) missioonist ka ise kasu lõiganud. Kui olin 1990- ndate lõpul „Sirbi” peatoimetaja, siis lahkus töölt sotsiaaliatoimetaja, kelle asemele oli tarvis uut. Küsisin, kas Doris oskab kedagi soovitada. Kareva kratsis korraks mõtlikult oma kaunist pead ja ütles, et teab küll üht noormeest. Tolle nimi oli tookord mulle ja küllap ka avalikkusele täiesti tundmatu. Jan Kaus. Neid, kelle teekonda tähtede juurde Kareva on kiirendanud, on kindlasti üksjagu".https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132773/17472/page/107

Doris Kareva: "Selleks, et saada meistriks, peab olema õpipoisi kogemus. Värskes Eesti Vabariigis oli raske leida kirjastusi, kes oleksid nõus olnud avaldama algajaid autoreid, neid, kes veel ei olnud väga head, aga kellel oli eeldusi väga heaks saada. Küpseks saamisele eelneb eelküpsuse periood. Luuletaja enda jaoks on see kõige sügavama kriisi periood, aeg, kui sa oled juba piisavalt tundlik, aga tead, et sa veel ei ole päriselt see, mis sa võiksid olla. See on niisugune hetk, kus väljastpoolne abi on kõige visam tulema. Aga aednikud teavad, et on taimi, mis vajavad erilist hoolt selleks, et õitsema minna. Sarjas on avaldamist leidnud sellised autorid, kes pole käinud ise kirjastuste uksi kulutamas. Nad ei ole suutelised end ise pakkuma. Need on inimesed, kelles on puhas anne ilma läbilöögivõimeta. Olen nad ise välja otsinud. /.../ Tunnen noorte luuletajatega solidaarsust. Ka mina poleks vist iialgi midagi avaldanud, kui mind poleks kättpidi varjust välja veetud".https://kultuur.postimees.ee/2506635/luule-on-tema-loojast-suurem-kirjandus

Tõnu Kõrvits: "Olime koos Dorisega mõelnud uuele tsüklile. Midagi kammerlikku, intiimset. Murtud süda, lahkuminek, lootus, armastus. Olen ammu tahtnud kasutada mandoliini. Mängin ise seda pilli juba 20 aastat, aga olen ainult paar lugu kirjutanud. Mandoliinile lisaks keelpillikvartett. Ja solist. Naishääl…" https://huvi.tallinn.ee/uritus/korvits-kareva-laulud-valu-allikalt

See raamat pulseerib muusikast - kõik kolm luuletsüklit on sündinud eesti helilooja Tõnu Kõrvitsa nägemusest. Valiku Emily Brontë ja Cesare Pavese loomingust koostas, järjestas ja tõlkis eesti keelde Doris Kareva, kes kirjutas ka triptühhoni viimase osa Amelia Earharti elu ja loomingu põhjal. "Tiibade hääl", lk 68. https://www.ester.ee/record=b5497387*est

“Päevapiltide” puhul märkas kriitika nooruslikku ilu ning võlu, kuid räägiti ka generatsioonile omasest stiilist. Sellena käsitleti eelkõige jooni, mis märgivad lähiühendusi J. Üdi ja J. Jõerüüdi luulega - mängumotiive, iroonilisust, linlikkust, huvi maailma nähtumisliku külje vastu, efektset pauseerimistehnikat ("Eesti kirjanduslugu", 2001, lk 551). https://www.ester.ee/record=b1493475*est

Doris Kareva:...luule algab sealt, kus tung kõnelda on sama suur kui võimatus seda teha /.../ Luule algab abitusest sõnu leida, kogemust seletada, olgu see kui tahes universaalne — päikeseloojang või tuul või meri või ülekohus või igatsus või armastus —, kui kogeme midagi o m a-e n d a tõelusena, ei ole selle jaoks sõnu. Need tuleb alles luua või leida. Ehk on kogemusi, mis võtavad kogelema — ja neist kõnelda on võimalik ainult lauldes?https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:114749/16624/page/131

PEN-klubi on valitsusteväline ülemaailmne kirjanike ühendus. Tegevuse eesmärgiks on arendada ja toetada sõprust ning intellektuaalset koostööd kõigi liikmesmaade kirjanike ja loominguliste liitude vahel. Võidelda sõnavabaduse ja kirjanike õiguste eest ning otsida rahvusvahelist üksteisemõistmist.

Loe lähemalt PEN-klubi kohta Sirbist

Punane Rist on rahvusvaheline liikumine, mille ülesandeks on töö inimeste tervise heaks. Punase Risti rajajaks peetakse Jean Henri Dunant'i, kes 1859. aastal Solferino sõjaväljal kogus kokku haavatuid ja organiseeris kannatanute abistamiseks kohalikest külanaistest erapooletu abistamise rühma.

https://redcross.ee/liikumise-sunnilugu

Doris Kareva oli taas kord üks selline luuletaja, kelle noorusluule klassikaline armastuse- ja igatsusesõnum sai oma põlvkonnale ülioluliseks. Hilisemas luuleski liikus ta klassikalisi teemasid ja hoiakuid mööda: ilu, surm, armastus, puhtus jne. Kareva tõusis kohe luule keskmesse ja sinna ka enesestmõistetavalt jäi. Meie teema seisukohast on seoses Karevaga olulised kaks punkti. Esiteks, tema puhul ei saa lahti tundest, et ta tegi n-ö tüüpkirjaniku arengu- ja muutustekõvera läbi mitu korda kiiremini, kui see tavaline on. 25. eluaastaks oli ta muutunud samasuguseks kui temast kümmekond aastat vanemad kirjanikud. See väljendus ühest küljest teemades ja lahendustes, teisalt aga selles, et temast sai koos nendega tollase luule tähtsamate uuenduste, minimalistliku vaikuseluule ja metafüüsika üks keskseid autoreid. Ja teiseks: ilmselt oli Kareva esimene eesti luuletaja, kelle "tootmises" mängis tõeliselt tulemuslikku rolli meedia (tollane ajakiri Noorus ja Undi-Jõerüüdi "Kirjandussündmus '76") ning kelle edus olid lisaks tekstidele väga olulised ka luuletaja isiku sellised kvaliteedid, mida tänapäeval võetakse kokku imidži nime alla. (Hennoste, 1997, lk 119).