Kummalised kaheksakümnendad

Tartu Plastmasstoodete Katsetehase kunstnik Eve Kuiv demonstreerib tehases valmistatud kilekotte.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=469696&_xr=648ad94094883

Eestimaa laul, 11. september 1988

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=323049&_xr=6483170a08e7f

kummalised kaheksakümnendad

Avasta, meenuta eluolu ja rända 1980ndate lõpu Eestis.

ALUSTA

1/11

Mis oli valuutapood?

Pood, kust sai osta valuutat

Pood, kust sai osta imporditud kaupu valuuta eest

Valuutavahetus

Eesti Arhitektuurimuuseum EAM Fk 17959

Õige VASTUS!

Valuutapoodides müüdi välismaist kaupa ning seal arveldati välisvaluutaga. Nõukogude ajal said neist poodidest osta ainult välisturistid ning need õnnelikud nõukogude kodanikud, kellel oli välismaal sugulasi, kes nad poodi kaasa võtsid. 1990ndate algul avati valuutapoed kõigile, probleemiks oli vaid see, kust saada valuutat.

EDASI

Loe veel

Valuutapood Tallinna peapostkontoris. Foto: B. Mäemets Rahvusarhiiv

2/11

Mis on roheliste rattaretk?

Jalgrattamatk Kuhu lähed, Virumaa? 1989

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=156305&_xr=6486d68163313

Rattasõiduüritus, mille käigus tutvutakse mõne Eesti piirkonnaga

Ühine rattaretk rohelistes riietes

Noorpoliitikute rattaralli

Foto: Kalju Siitka. Roheliste rattaretk 25. 2013, lk. 12.

Õige vastus!

Roheliste rattaretk on traditsiooniline iga-aastane rattasõiduüritus, mille käigus tutvutakse ühe Eesti piirkonnaga ja pööratakse tähelepanu sealsetele keskkonnateemadele. Esimene retk toimus 1988. aasta kevadel ja see oli ajendatud murest Virumaa keskkonna pärast. Esimesel ja teisel rattaretkel toimunud protestiaktsioonid olid jätkuks fosforiidisõjale.

Loe FOSFORIIDISÕJAST

Loe veel

Loe fosforiidisõjast raamatust

EDASI

Loe veel

Rattaretk "Kuhu lähed Virumaa?" osavõtjad. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=395711&_xr=646f21f2db72c

3/11

Millist nime kandis Saaremaa ainus linn 1952-1988?

Saaremaa. Linnavaade., ERM Fk 2644:10836, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/1517659

Kuressaare

Kingissepa

Orissaare

Õige VASTUS!

Kingissepa nime kandis Kuressaare ajavahemikus 1952-1988. Aastani 1917 oli ametlik saksapärane nimi Arensburg.

Spordileht, nr. 57, 20 mai 1988

Loe veel

Viktor Kingissepp (1888-1922) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Tegeles Eesti riigi vastase tegevusega olles põrandaalusena Eestis, arreteeriti ja hukati ööl vastu 4. maid 1922. aastal. Ajalooliselt on Kuressaare kandnud nime Arensburg, 1918. aastal võeti kasutusele eestikeelne nimi Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) oli nimeks taas Arensburg ning Kingissepaks nimetati Kuressaare 15. mail 1952. aastal vastu võetud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 23. juunil 1988 anti välja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Kingissepa rajooni Kingissepa linna endise nimetuse Kuressaare ennistamise kohta. Kingissepa nime kandsid nõukogude ajal mitmed kolhoosid ja suur hulk tänavaid Eesti erinevates linnades.

EDASI

Viktor Kingissepp Rahvusarhiiv

Foto: Säre, P. Restaureeritud Kuressaare Kuursaal

4/11

Kuidas nimetati nõukogude ajal Viru hotelli läheduses ettevõtlusega tegelenud isikut?

Tallinnfilmi mängufilm "Bande". Telefoniga räägib Ned Beamount (Tõnu Kark). https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=572921&_xr=646f37184dcf1

Viru ärikas

Viru kaupmees

Viru müügimees

Hotell "Viru". Fotopostkaart

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=974825&_xr=647ee39a6be09

Õige vastus

Viru ärika mõiste tuli kõnekeelde Viru hotelli ehitamise ja valmimise ajal. Viru ärikas oli ennekõike riideärikas, kuid äri oli võimalik teha kõigega, millel vähegi välismaine maik juures oli. Välismaalastega aeti äri ka enne Viru hotelli avamist, kuid siis peamiselt meremeeste kaudu – äritseti antiigi, briljantide ja valuutaga.

vaata ja Kuula

Loe Veel

EDASI

LOE VEEL

5/11

Kuidas nimetati personaalset pildiga dokumenti, mille eest sai osta kaupu?

Toidutalong

Ostukaart

Kaubatõend

Tallinna Kaubamaja meestejalatsite osakond

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=158862&_xr=6475de7a7a761

Õige vastus!

Ostukaart, EPM TR 1986:21 A 1272:10, Eesti Maaelumuuseumid SA, Eesti Põllumajandusmuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2802179

Ostukaardi ette näitamisel sai osta teatud kaupu. See oli abinõu siseturu kaitseks, et kaugemalt tulnud ostuturistid kaupa kohalike eest ära ei ostaks. Ostukaartidest oli aga oodatust vähem kasu, sest kaupa lihtsalt ei olnud ja siis ei aidanud ka ostukaart. See oli kasutusel lühikest aega.

Loe veel

Loe veel

EDASI

6/11

Mitu laulu kuulus Alo Mattiiseni 1988. aastal kirjutatud isamaaliste laulude tsüklisse?

Foto: Peeter Hütt

Eestimaa Rahvarinde organiseeritud massiüritus "Eestimaa laul 1988" Tallinna Lauluväljakul. Helilooja Alo Mattiisen. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=366904&_xr=6475e6c2d8f67

Helilooja Alo Mattiisen autogramme jagamas Eestimaa Laulu kontserdil.https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=346088&_xr=6475e5e579e99

Õige vastus!

Alo Mattiiseni laulutsükkel „Viis ärkamisaegset laulu“, tuntud ka viie isamaalise lauluna, koosneb lauludest:

• "Kaunimad laulud" (Peeter Ruubel / Jüri Leesment)
• "Mingem üles" (Mihkel Veske / Henno Käo)
• "Sind surmani" (Lydia Koidula / Jüri Leesment)
• "Isamaa ilu hoieldes" (Friedrich Reinhold Kreutzwald / Jüri Leesment)
• "Eestlane olen ja eestlaseks jään" (Jüri Leesment)

Vaata ja kuUla

EDASI

7/11

Millise eseme soetamiseks oli vaja ostuluba?

Kasuka

Autolehe autoentsüklopeedia : autoajaloo olulisemad verstapostid 1886-2020, nr. 6, detsember 2017.

Järvi, Raivo. kilekott, ERM A 983:370, Eesti Rahva Muuseum

Kilekoti

Auto

Maimess 91, Raku kasukad. EFA.204.0.258575, Rahvusarhiiv

õige vastus!

Nõukogude ajal oli auto ostmiseks vaja luba. Neid jagati töökohas järjekorra alusel, kusjuures eelistati tootmiseesrindlasi, töö- ja sõjaveterane, ühiskonnatöö aktiviste ning paremaid leiutajaid ja ratsionaliseerijaid. Auto omamine oli ka paras peavalu, sest varastati kõike, mida sai ja tagavaraosad olid defitsiit. Seetõttu võeti näiteks auto kojamehed endaga tuppa kaasa.

Loe veel

Loe veel

EDASI

Kontrollreid Tallinna liikluses. Ajakirjandusmaja ees rattad läind.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=417633&_xr=647728bea7def

õiged on kõik variandid

Oli perekondi, kus tähtsamaiks sündmuseks lapse sünni kõrval oli autoostu loa saamine. Isiklik auto oli tähtis defitsiidikaup. Omakorda oli puudust autode kojameestest, mida varastati parkivatelt autodelt lihtsalt möödaminnes. Tark oli need ise enne ära võtta.

8/11

Milline on Sinu lemmik kilekott?

edasi

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühekordselt, siis kaheksakümnendatel: eelkõige välismaiseid, aga ka ilusamaid Eesti kilekotte kanti kuid — niikaua, kuni pilt selle pealt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga, samuti sulatati pragusid kinni kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega tavalist Eesti kilekotti või koguni riidest kotti. Välismaa kilekotid olid eriti hinnatud veel sellepärast, et neil oli pilt mõlemal poolel.

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

õiged on kõik variandid

Oli perekondi, kus tähtsamaiks sündmuseks lapse sünni kõrval oli autoostu loa saamine. Isiklik auto oli tähtis defitsiidikaup. Omakorda oli puudust autode kojameestest, mida varastati parkivatelt autodelt lihtsalt möödaminnes. Tark oli need ise enne ära võtta.

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühe korra, siis 1980ndatel kasutati niikaua, kui pilt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga ning sulatati kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega kodumaist kilekotti või koguni riidest kotti. Georg Ots oli laev, mis sõitis Tallinna ja Helsingi vahel.

edasi

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühekordselt, siis kaheksakümnendatel: eelkõige välismaiseid, aga ka ilusamaid Eesti kilekotte kanti kuid — niikaua, kuni pilt selle pealt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga, samuti sulatati pragusid kinni kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega tavalist Eesti kilekotti või koguni riidest kotti. Välismaa kilekotid olid eriti hinnatud veel sellepärast, et neil oli pilt mõlemal poolel.

Loe veel

Edasi

kilekott, ERM TM E 412:138, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/3105557

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühe korra, siis 1980ndatel kasutati niikaua, kui pilt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga ning sulatati kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega kodumaist kilekotti või koguni riidest kotti. Kotil kujutatud Miša oli 1980. a Moskva olümpiamängude maskott.

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühekordselt, siis kaheksakümnendatel: eelkõige välismaiseid, aga ka ilusamaid Eesti kilekotte kanti kuid — niikaua, kuni pilt selle pealt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga, samuti sulatati pragusid kinni kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega tavalist Eesti kilekotti või koguni riidest kotti. Välismaa kilekotid olid eriti hinnatud veel sellepärast, et neil oli pilt mõlemal poolel.

Loe veel

Edasi

kilekott Miša, ERM A 983:45, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/902854

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühe korra, siis 80ndatel kasutati niikaua, kui pilt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga ning sulatati kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega kodumaist kilekotti või koguni riidest kotti. Tootmis- ja kaubandusettevõte Estkompexim müüs muu hulgas ka Pingviini jäätist.

Kui praegu kasutab enamik inimesi kilekotti peamiselt ühekordselt, siis kaheksakümnendatel: eelkõige välismaiseid, aga ka ilusamaid Eesti kilekotte kanti kuid — niikaua, kuni pilt selle pealt ära kulus. Katkisi kohti parandati kleeplindi või plaastriga, samuti sulatati pragusid kinni kuuma triikrauaga. Et sangad raskuse all katki ei läheks, kanti kilekoti sees tihti teist, kõvemate sangadega tavalist Eesti kilekotti või koguni riidest kotti. Välismaa kilekotid olid eriti hinnatud veel sellepärast, et neil oli pilt mõlemal poolel.

Loe veel

Edasi

Estkompeximi kilekott, ERM A 983:393, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/905610

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

Loe veel

9/11

Karikate ja auhindade vitriin Kullamaa Kultuurimajas. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=463831&_xr=6478783e9a5b9

Millise võistlusega taasalustati 1988. aastal?

Kauni kodu konkurss

Tõuloomade konkurss

Missivõistlus

Õige vastus!

1988. aastal sai Miss Estonia tiitli Heli Mets.Eesti esimene missivõistluse võitja oli 1923. aastal Sinaida Tamm.

Loe veel

Loe veel

Edasi

Miss Estonia valimised, RM F 1474:36, Virumaa Muuseumid SA, http://www.muis.ee/museaalview/963492

10/11

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=452634&_xr=647ee18faf096

Lennuvaade Tallinnale

Mis on taksofon?

Telefoniautomaat

Takso katusel olev lamp

Takso tellimise äpp

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

Vaade Tammsaare pargis asuvatele telefonikabiinidele.

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=610307&_xr=6478a5ced9de6

õige vastus!

Taksofon ehk telefoniautomaat on telefoniaparaat, millega saab helistada, kui sinna sisestada münt. Seda ehitist, kus taksofon asus, nimetati telefoniputkaks. Eesti NSVs oli ligi 4000 sellist automaati. Kahe kopika eest sai rääkida nii kaua, kui juttu jätkus. Sageli oli helistamine võimatu, sest taksofonist olid eemaldatud kõik vähegi kõlblikud osad.

Loe veel

EDASI

VIIDE

11/11

Millist jooki müüakse?

LÕPPU

Lohista pilt õige sõna juurde, seejärel kontrolli oma vastust

Kontrolli vastust

Mahla

Kalja

Gaseeritud vett

Kaljavaat

Gaseeritud vee automaat

Mahlakoonus

Foto. Kalja müük Kihnu-Ruhnu mängudel, PäMu _ 40222 F 19715:17, Pärnu Muuseum SA

http://tartujutud.blogspot.com/p/pisikese-puust-linna-koigesuurema.html

Uued gaseeritud vee automaadid, Rahvusarhiiv, EFA.252.0.63519

Kauplustes ja kioskites müüdi koonusekujulisest mahutist kohapeal joomiseks mahla. Populaarsemad olid tomati-, õuna-, pirni- ja aprikoosimahl.

Kalja müüdi erkkollastest vaatidest, mis olid veeretatud rahvarohketesse kohtadesse. Klaas kalja maksis 3 kopikat. Kalja järgi käidi sageli ka oma taaraga.

Nõukogude linnade tänavapildi osaks olid gaseeritud vee automaadid. Ühe kopika eest sai automaadist mullivett. Kolme kopika eest lisaks ka sutsu siirupit.

EDASI

AITÄH,

et tuletasid meelde iseseisvuse taastamise eelset elu-olu ja tutvusid selleaegsete pärlitega!

MÄNGI UUESTI

UURI LISAKS

Saatesari Vabaduse tee meenutab iseseisvuse taastamise lugu

Uuri lisaks

Vaata "Vabaduse tee" saateid:

Peegel mõraneb

kÖIELkõnd

rusikad

vabaduse kellad

ta on käes

Loe raamatuid:

MÄNGI UUESTI

Raamatuid: Made, Tiit. Nõukaaeg : meenutused, faktid, olud, veidrused. Halloo, 80ndad! : 72 asja ja nähtust 80ndatest / [lood jutustas] Tarieli Lipartia ja [pildid joonistas] Olivia Lipartia.

raamat

raamat

Proovi uuesti