Emad Eesti kirjanduses

Emad eesti kirjanduses

alusta!

1/15

Anton Hansen Tammsaare ema Ann Hansen olevat öelnud: "Kõik kirjanikud on ...

näljakunstnikud."

lugupeetud inimesed."

paberimäärijad."

A.H. Tammsaare on meenutanud, et emale paberimäärimine ei meeldinud ja et "kõik kirjanikud on viimsed näljakunstnikud - poeg, miks tahad ka sina saada üheks selliseks?"Loe ema-kujundi kohta Tammsaare loomingus. Loe lisaks siit

Ann Hansen( Sünd. Backhoff), AT _ 7 F 7:2, A.H. Tammsaare Muuseum Vargamäel, http://www.muis.ee/museaalview/3425312

edasi

2/11

Olla ema ja naiskirjanik on olnud suur väljakutse ja nii mõnelgi on tulnud teha keerulisi valikuid. Nii on Marie Under varjanud:

tütre sünnikuupäeva.

poja sündi.

kaksikute sündi.

Fotol Dagmar Hacker, Marie Under, Hedda Hacker, /1918/KM EKLA A-169:18 https://galerii.kirmus.ee/erni/foto/unde04x.html

Marie Underi esimene tütar sai emalt oma tegeliku sünnikuupäeva teada leeriealisena. Dagmar sündis 7 kuud pärast Marie Underi ja Karl Hackeri ametlikku abiellumist ning kodustele Eestis teatas noorpaar 1. septembril 1902 sündinud tütre sünnikuupäevaks 12. novembri. Kas kardeti hukkamõistu abielueelsele läbikäimisele või oli põhjus milleski muus, ei ole teada.

Loe lisaks:

edasi

3/11

Karl Ristikivi ema Liiso Ristikivi on öelnud, et kirjutamine on

viis oma minevikust vabanemiseks.

lihtsalt ajaraiskamine, sest paber on nii kallis.

sõrmedega mõtlemine, kui pea ei jaga.

Fotol Karl Ristikivi noorena [16-20aastasena] https://kreutzwald.kirmus.ee/scans/A-37-2694.jpg

Karl Ristikivi sündis vallaslapsena, elati vaeselt ning ema Liiso Ristikivi pidas kirjutamist lihtsalt paberi raiskamiseks, sest "paber on ju nii kallis".

Loe lisaks:

edasi

4/15

Kellena on tuntud Juhan Viidingu ja Mari Tarandi ema, Jaagup Kreemi vanaema Linda Viiding?

Laulja ja rahvaluule kogujana

Tõlkija ja Soome-Eesti kultuurisilla loojana

Näitleja ja Eesti-Ukraina kultuurisaadikuna

Linda Viiding tütar Reeda ja ema Reet Laarmanniga, EKM j 58123 FK 2247, Eesti Kunstimuuseum SA, http://www.muis.ee/museaalView/3232465

Linda Viiding oli tuntud kui tõlkija ja Soome-Eesti kultuurisilla looja, kes tundis väga hästi soome keelt ja kultuuri.

Loe lisaks:

edasi

5/11

Kirjanik Heljo Mänd on kirjutanud oma nelja lapse põnnieast raamatu, mille pealkiri on

"Käbid ja kännud"

"Männipõnnid"

"Männid ja käbid"

Kirjanik Heljo Mänd oma lastega 1976. aastal. https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=320761&_xr=6254229cb34e7

Memuaarteosesse "Männid ja käbid. Minu neli last" on autor talletanud oma nelja lapse, Ülle, Tooma, Ahti ja Ebe põnnipõlve põnevamad juhtumised.

Loe lisaks:

edasi

6/15

Missuguse hellitusnimega kutsus ema tulevast kirjanikku Silvia Rannamaad?

Rannapiiga

Sillike

Mutuuruski

Fotol Silvia Rannamaahttps://dea.digar.ee/?a=is&oid=kassarimaa20180601.1.1&type=userclippingimage&e=-------et-25--1--txt-txIN%7ctxTI%7ctxAU%7ctxTA-------------&width=298&crop=673%2c1079%2c1192%2c1610

"Väiksena hüüdis ema mind hellitushetkedel Mutuuruskiks," on meenutanud Silvia Rannamaa mälestuste raamatus "Maast madalast".

Loe lisaks:

edasi

7/15

Maarja Unduski sõnul on tema ema Ellen Niit öelnud, et "Hea on luuletusi välja mõelda...

lahtise akna all vihma kuulates."

sooja jooksva vee all nõusid pestes."

laste mängumelu saatel."

Fotol kirjanik Ellen Niit oma poegade Märteni (vasakul) ja Eerik-Niilesega ning vanima poja Toomas Niidu tütre Kaisaga.https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=218872&_xr=626b8f274d78f

"Ema on öelnud, et hea on luuletusi välja mõelda sooja jooksva vee all nõusid pestes. Või et luuletuse kirjutamine on nagu heinategu kahe hoovihma vahel," on kirjutanud Maarja Undusk.

Loe lisaks:

edasi

8/11

Minni Nurme tütar Eeva Park on meenutanud, et palus emal päevikusse allkirja mitte panna, sest...

tegi seda ammu ema asemel ise.

soovis, et allkirja paneks isa Aadu Hint.

ei tahtnud näidata lastevanemate koosoleku kutset.

Fotol kirjanik Minni Nurme tütrega, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=17542&_xr=626b953de6496

Minni Nurme ei sekkunud laste kooliga seotud tegevustesse, ei käinud lastevanemate koosolekutel ega läinud õpetajate hädakutsete peale kooli asju selgitama. Eks oli nõukogude kool oma ajastu nägu.

Loe lisaks:

edasi

9/15

Kes oli kirjanik Kerttu Soansi ning teatri-, kirja- ja muusikamehe Peeter Volkonski ema?

Kersti Merilaas

Debora Vaarandi

Helvi Jürisson

Peeter Volkonski on meenutanud oma lapsepõlve muusikalisi elamusi kodus pianiinol Beethoveni sonaate mängiva ema jalgade juures. Kerttu Soansi sõnul kõneles tema ema korralikus emakeeles isegi pahandamise ajal. Loe lisaks:

Fotol Helvi Jürisson (Soans) Tartu Ülikooli arstiteaduskonna üliõpilasenahttps://www.muis.ee/digitaalhoidla/api/meedia/pisipilt?id=00994bb6-c9a8-4685-bede-1e8228556e89

edasi

10/15

Mis pealkirja kannab elukutselt teatri- ja telekunstnik Liina Pihlaku kirjutatud raamat oma emast, Kersti Merilaasist?

"Elu puu"

"Minu ema on ingel"

"Maria Siberimaal"

Fotol luuletaja Kersti Merilaas pojaga https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/file/imageWithObject?id=349278

Mitmekülgselt andeka teatri- ja telekunstniku Liina Pihlaku (1937–2019) juured on sügaval kultuuriloos: kirjanikud olid nii ema Kersti Merilaas ja isa August Sang kui ka vend Joel Sang.

Loe lisaks:

edasi

11/15

Miks mängis kirjanik Aili Paju lapsepõlves vahel haiget?

Et ema ette loeks

Et koolist puududa

Et kodus üksi raamatuid lugeda

Fotol Aili Paju odaviskelhttps://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=108349&_xr=6454d9b33687b

Et ema ette loeks - ema oli suur lugemishuviline ja hea ettelugeja. Aili Paju meenutab: "Jaa, ma mängisin mõnikord haiget, et mulle ette loetaks. See oli ilus aeg, kui ma hakkasin juba paranema: kõigepealt tehti pannkooke ja siis loeti ette."

Loe lisaks:

edasi

12/15

Tuntud lastekirjaniku Asta Kassi tütar Kristiina on tuntud lastekirjaniku ja illustraatorina. Millega on ajalukku end kirjutanud teine tütar Irja?

Statistiliste aruannetega

Twitteri postitustega

Autobiograafilise raamatuga

Irja Kass kirjutas autobiograafilise raamatu “Kuidas ma lähen” 2008. aastal, kui oli saanud vähidiagnoosi. Irja Kass lahkus 2014. aastal. Loe ja vaata lisaks:

Kirjanik Asta Kasshttps://f12.pmo.ee/gNa1NCGzkM07eFTls6BM3koygfk=/1200x630/smart/nginx/o/2008/10/08/81558t1h1856.jpg

Irja Kass

edasi

Kristiina Kass

13/15

Kes Aino Perviku kirjanikest lastest on öelnud: "Ega geenid ei kirjuta, ma ise kirjutan.”?

Mihkel Raud

Piret Raud

Rein Raud

Fotol Eno Raud perega. Rein Raud, Rosita Raud, Piret Raud, Mihkel Raud, Eno Raud, Aino Pervik.https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/file/imageWithObject?id=625290

Piret Raud on öelnud ühes antud intervjuus, et ega geenid ei kirjuta, ma ise kirjutan. Tema vanemad on kirjanikud Aino Pervik ja Eno Raud, samuti on kirjanik Piret Raua poeg Paul Johannes Raud.

Loe lisaks:

edasi

14/15

Kellena on tuntud Kristiina Ehini ema Ly Seppel?

Näitlejana

Luuletaja ja tõlkijana

Muusikuna

Fotol Ly Seppel lapsegahttps://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=435770&_xr=6454e0ce7bf36

Ly Seppel on luuletaja ja tõlkija. Täna töötab Ly ka nõustaja-psühhoterapeudina. Sel aastal andis Ly Seppel välja raamatu laste ja noorte vaimsest tervist "Ma kuulan sind".

Loe lisaks:

edasi

15/15

Kes on pildil?

Heljo Mänd lastega

Aino Pervik lastega

Ellen Niit lastega

Aino Pervik lastega https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=407389&_xr=6454bdb6a3c04

Fotol on kirjanik Aino Pervik oma lastega: Mihkli, Pireti ja Rein Rauaga.

edasi

Kirjanike emade ja kirjanikest emade kogemused on vastuolulised ja mustrid erinevad. Viktoriini mahtus neist vaid üks väike valik. Ema ja emadus on alati tähtis ja tähelepanuväärne. Laenuta ja loe eesti autorite raamatuid emadusest.

Tagasi algusesse