JOHANN KÖLER

JOHANN KÖLER

1826-1899

KUNSTNIK JA ÜHISKONNATEGELANE

VIKTORIIN

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:417019/356804/page/5

Johann Köler. Autoportree, 1859

RAAMATUID

MATERJALID

1/12

Kus sündis Johann Köler?

TARTUMAAL

LÄÄNEMAAL

Johann Köler. Kunstniku sünnipaik. Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/248825

VILJANDIMAAL

HARJUMAAL

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:621915/408204/page/68

Maalikunstnik Johann Köleri sünnimaja Vastemõisas Kõõbral

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=437647&_xr=691dce42d99e9

ÕIGE!

Johann Köler sündis 1826. aastal Viljandimaal Vastemõisas väga vaesesse 9-lapselisse perre.

Milline oli kunstniku pere ja lapsepõlv?

EDASI

2/12

Milline Läti linn kannab eesti keeles nime Võnnu?

Võnnu uus loss, vasakul taamal Võnnu Jaani kirik

https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=905004&_xr=6995a709cc630

Cēsis

valmiera

Alūksne

Sigulda

ÕIGE!

Võnnu on eestikeelne nimi Läti linnale Cēsis. Oma joonistamisande tõttu sattus Köler poisikesena Võnnu linna maalriametisse.

J. Köleri altarimaal "Kristus ristil" (1858) Cēsise Jaani kirkus

https://visit.cesis.lv/en/place/cesis-st-johns-church/

Johann Köler Võnnus

EDASI

3/12

Millisesse linna suundus Köler professionaalseks kunstnikuks õppima?

Johann Köler, Eesti Maaelumuuseumid SA, C. R. Jakobsoni Talumuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/1832750

tartusse

riiga

peterburi

helsingisse

ÕIGE!

Reisiraha saamiseks müüs Köler maha oma palitu ja jõudis 1846. aastal puruvaesena Peterburi. Kahe aasta pärast esitas ta avalduse kunstiakadeemiasse astumiseks.

J. Köleri lõputöö "Herakles toob Kerberose põrguväravast", Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalView/249129

Jõudmine Peterburi

https://dea.digar.ee/article/edasi/1976/04/13/7.1

EDASI

4/12

Millises Euroopa riigis peatus Köler oma reisidel kõige pikemalt?

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132267/172568/page/24

prantsusmaal

itaalias

austrias

belgias

ÕIGE!

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:351521/305926/page/38

Viis aastat reisis Köler mööda Euroopat. Kõige pikemalt peatus ta Itaalias, kus tema meisterlikkus lõplikult välja kujunes. Reisiraha sai ta Vene keisri portree maalimise eest.

Köleri Itaalia perioodi maale

EDASI

5/12

Millisel saarel valmis Köleril hulk Eesti-ainelisi maale?

vormsil

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/19

saaremaal

pranglil

hiiumaal

ÕIGE!

Pukkveski Hiiumaal, Eesti Kunstimuuseum SA

http://www.muis.ee/museaalview/3200450

1863. aasta suvel viibis J. Köler mõnda aega Hiiumaal Vaemla mõisa külalisena. Seal valmisid ka mitmed tema maalid kohalikest inimestest ja nende elust.

Köleri maale Hiiumaalt

Köleri taas- kohtumine oma rahvaga

EDASI

6/12

Millisest rahvusliku ärkamisaja tegelasest on Köler maalinud portree?

https://www.muis.ee/museaalview/2051618

Eesti kultuuritegelased: Carl Robert Jakobson, Friedrich Reinhold Kreutzwald, Johannes Voldemar Veski, Juhan Kunder, Friedrich Robert Faehlmann, Friedrich August Säbelmann, Jaan Jung, Johann köler, Eesti Ajaloomuuseum SA

lydia koidula

Friedrich Reinhold Kreutzwald

carl robert jakobson

jakob hurt

ÕIGE!

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132267/172568/page/24

1864. aastal valmis portree Kreutzwaldist. Ka Köler ise kujunes oluliseks rahvusliku ärkamisaja tegelaseks. Kreutzwaldi portreest alates signeerib kunstnik enda maalid alati 'Johann Köler Wiliandi', et rõhutada oma päritolu.

Friedrich Reinhold Kreutzwald, Eesti Ajaloomuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/2271957

Miks võib pidada Kölerit eesti kunstiloo rajajaks?

EDASI

7/12

Mille poolest on eriline Köleri maal "Ärkamine nõidusunest"?

ainuke töö, mille köler tegi teise kunstnikuga kahe peale

tekitas peterburis sensatsiooni

Johann Köler, "Ärkamine nõidusunest". Eesti Maaelumuuseumid SA, C. R. Jakobsoni Talumuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/2999908

oli köleri ainuke poliitiline maal

maal, mis tegi Köleri tuntuks ka eestlaste seas

1891. a sai Kölerist esimene eestlasest üldlaulupeo president

ÕIGE!

Köleri maal "Ärkamine nõidusunest" (mille originaal läks kaduma) jäi tema ainukeseks poliitiliseks maaliks. Kunstnik tundis, et peab oma töö kaudu eestlaste viletsat olukorda üldsusele näitama.

Köleri tegevus rahvusliku liikumise ühe eestvedajana

Milline legend on maali "Ärkamine nõidusunest" taga? Miks ta kadus? Lae alla ja loe lk 12

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:275607/248317/page/83

EDASI

8/12

Millises maaližanris oli Köler kõige viljakam?

https://www.muis.ee/museaalview/1926014

maastikumaal

portree

religioosne maal

olustikumaal

Veel portreesid

Köleri portreesid

ÕIGE!

Portreest kujunes Köleri põhiline žanr ja elatusallikas. Portreesid tellisid temalt paljud Vene aadlikud ja ka tsaaripere liikmed. Aga Köleri tuntumate maalide hulka kuuluvad portreed tema vanematest.

Köler Vene tsaari õukonnas

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/9

Portreed emast ja isast

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/11

EDASI

9/12

Kes on kirjutanud teosed "Kolmandad mäed" ja "Dr. Karelli raske öö"?

Maalikunstnik Johann Köler, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/2888146

jaan kross

mats traat

mihkel mutt

mati unt

Kes oli dr Philipp Karell?

ÕIGE!

"Kolmandad mäed" on Jaan Krossi novell Kölerist ja "Doktor Karelli raske öö" on tema näidend eesti soost dr Philipp Karellist, kes oli Vene tsaaripere ihuarst. Köler ja Karell olid mõlemad suured Eesti patrioodid ja panustasid palju eestlaste parema käekäigu heaks.

Miks kirjutas Kross Johann Kölerist?

Dr. Philipp Karelli portree, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/250251

EDASI

10/12

Millises Tallinna kirikus asub Köleri monumentaalmaal “Kutsuv õnnistegija”?

jaani kirikus

pühavaimu kirikus

oleviste kirikus

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132267/172560/page/16

Kaarli kirkus

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132267/172561/page/17

ÕIGE!

Köleri fresko "Kutsuv õnnistegija" (või „Tulge minu juurde kõik“, 1879) asub Tallinnas Kaarli kirikus. See oli esimene Vene keisririigis valminud fresko ja kunstniku kingitus eesti kogudusele. Freskoga tegi Köler endale nime kunstnikuna ka eestlaste seas.

Milline lugu peitub fresko modelli Villem Tamme taga?

EDASI

11/12

Millist kohta on maalil kujutatud?

KAUKAASIA

ITAALIA

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:316716/274981/page/27

BALKAN

KRIMM

Päikesetõus Krimmis, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/247782

ÕIGE!

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:913205/451517/page/40

Veel Krimmi maastikke

"Mšatka mõis Baidari väravatega Krimmi lõunarannikul" (kavand, 1875). Krimmis käis Köler mitu korda puhkamas ja sealne loodus oli inspiratsiooniks mitmele maastikumaalile.

EDASI

https://vikerraadio.err.ee/825008/luule-eestile-maria-lee-liivak-aega-jaanud

12/12

Mis jäi Köleri viimaseks tööks?

portree

Postmark. JOHANN KÖLER. 17.11.2018., Dr. Fr. R. Kreutzwaldi Memoriaalmuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/3699212

maastikumaal

religioosne maal

OLUSTIKUMAAL

Köleri viimne puhkepaik Suure-Jaanis

ÕIGE!

Köleri viimaseks maaliks oli portree J. Grotist, mis asub Vene Kirjanduse Instituudi Kirjandusmuuseumis. Küpses eas viljeles Köler ka teisi maaližanre.

https://et.wikipedia.org/wiki/Fail:Grot_Yakov_Karlovich_%28by_Johann_K%C3%B6ler%29.jpg

"Lorelei needmine munkade poolt", 1887

EDASI

Akadeemik Jakov Karlovitš Groti portree. 1899. Õli, lõuend. 193 x 80

http://www.digar.ee/id/nlib-digar:365060

AITÄH

piilumast Johann Köleri imelisse maalimaailma!

Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.

TAGASI ALGUSESSE

KASUTATUD MATERJALID

raamatuid

Mängus kasutatud allikad

artiklid ja raamatud

1. Johan Köleri (1826-1899) 125. sünni-aastapäeva tähistamise näituse kataloog. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1951 https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:417019/356804/page/1

2. Joost, Reinhold. Viljandi rajoon. Tallinn: Eesti Raamat, 1987. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:621915/408204/page/1

3. Pukits. Johann Köler. Eesti rahvuslikud suurmehed: elulooline kirjastik noorsoole II. Tallinn: Kooli-Kooperatiiv, 1936, lk 243-292. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:306497/270224/page/1

4. Levin, Mai. Johann Köler (1826-1899). Tallinn: Eesti Kunstimuuseum, 2019 https://www.ester.ee/record=b5223808*est

5. Ehrmann, K. Johann Köler. Noorusmaa, 4, 1926, lk 101-108. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:247952

artiklid ja raamatud

6. Teerajaja. Edasi, 13.04.1976, lk 2. https://dea.digar.ee/article/edasi/1976/04/13/7.1

7. Hiiop, Hilkka. Kunstniku käepuudutus. Horisont, 6, 2013, lk 14-22. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:132267/172560/page/16

8. Päss, Maks Emil. Prof. Johann Köler eesti rahvuspoliitilise ideoloogina. Tulimuld, 3, 1976, lk 146-153. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:351521/305926/page/35

9. Päss, Maks Emil. Prof. Johann Köler eesti rahvuspoliitilise ideoloogina, 2. Tulimuld, 4, 1976, lk 203-208. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:351523/305920/page/44

10. Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum. Tallinn: Perioodika, 1977. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:1004749/501093/page/1

11. Eesti kunstnikud Itaalias. Tallinn: Tammerraamat : Eesti Pank, c2006. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:298529/267480/page/1

artiklid ja raamatud

12. Viinistu - kunsti sadam : valik teoseid Viinistu Kunstimuuseumi kogust. Viinistu: MTÜ Muusa Kapriis: Viinistu Kunstimuusuem, 2017. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:316716/274979/page/1

13. Eesti kunsti ajalugu kahes köites. 1. köide. 2. osa. Tallinn: Kunst, 1977. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:705868/454541/page/1

14. Vaher, Vaapo. Hiiumaa kirjanduse lugu. 2. Kärdla: Hiiumaa Teabekapital, 2019. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416306/355503/page/1

15. Kiisa, Uno. Kassari. Tallinn: Eesti Raamat, 1985.https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:862317/445866/page/1

16. Vaga, Alfred. Johann Köler, 1. Olion, 4, 1930, lk 7-13. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105763

17. Vaga, Aldred. Johann Köler, 2. Olion, 5, 1930, lk 7-12. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105764

artiklid ja raamatud

18. Vaga, Alfred. Johann Köler, 3. Olion, 6, 1930, lk 8-13. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105765

19. Vaga, Alfred. Johann, Köler, 4. Olion, 7, 1930, lk 7-11. https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105766

20. Vaga, Alfred. Johann Köler, 5. Olion, 8, 1930, lk 26-31. https://www.digar.ee/arhiiv/et/perioodika/28933

21. Johann Köler : 150. sünniaastapäeva tähistava näituse kataloog. Tallinn: Kunst, 1976https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403076/347126/page/1

22. Vernomasing, Helje ; Levin, Mai. Üle- ja ümbermaalitud Elmar Kitse maal "Fr. R. Kreutzwald ja J. Köler Võrus". Renovatum, 2012, lk 79-84. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:275607/248317/page/82

23. Johann Köler 1826-1899 : 14 reproduktsiooni 150. sünniaastapäevaks. Tallinn: Kunst, 1976. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/1

artiklid ja raamatud

24. Põldmäe, Rudolf. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö. Keel ja Kirjandus, 3, 1976, lk 136-147. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193479/142769/page/10

25. Naelapea, Yri. Põgenemine Peterburi. Nädal Pildis, 7, 1939, lk 178-181. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:362937/313638/page/10

26. Laulud nüüd lähevad...: Eesti üldlaulupeod sõnas ja pildis. Tallinn: Eesti Raamat, 1965. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:409991/350625/page/1

27. Johann Köleri teoseid teistest muuseumidest ja erakogudest. Tallinn: Eesti NSV Riiklik Kunstimuuseum, 1976. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403074/347123/page/1

28. Eestlane Wene keisrikojas. Postimees, 07.05.1926, lk 4. https://dea.digar.ee/article/postimeesew/1926/05/07/48

29. Kisseljova, Ljubov. Tegelased ja nende prototüübid. Keel ja Kirjandus, 6, 2011, lk 401-415. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:76072/143806/page/1

artiklid ja raamatud

30. Enst, Boris. Johann Köler 1826-1899. Tallinn: Kunst, 1980. https://www.ester.ee/record=b1301059*est

31. Matt, Fritz. Köleri freskomaal 100-aastane. Kodumaa, 22. 08.1979, lk 7. https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1979/08/22/22

32. Eesti maal. Tallinn: Kunst, 1982. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:913205/451517/page/1

33. Moora, H. Köleri kodupaigus. Kodumaa, 11.02.1976, lk 4-5. https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1976/02/11/12

34. Eesti kultuuriloo õppematerjal. V, Hiiumaa. Tallinn : Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Selts, 2012 https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121357

Mängus kasutatud allikad

saated

1. Ajalootund R2-s. 2/5. Peterburi linn ja eestlased. Raadio 2, 27.03.2010. https://arhiiv.err.ee/audio/vaata/ajalootund-r2-s-ajalootund-r2-s-2-5-peterburi-linn-ja-eestlased

2. Tulge minu juurde. ETV, 01.01.1996. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/tulge-minu-juurde-186573

3. Üks pilt: 2 | Johann Köler "Ai-Juree mõis Krimmis". ETV, 09.10.1993. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/uks-pilt-johann-koler-ai-juree-mois-krimmis

4. AK filmikroonika 1958-1991: 1 | Johann Köleri monument. ETV, 27.11.1977. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/ak-filmikroonika-1958-1991-johann-koleri-monument

5. Eesti kunst: 2 | Johann Köler. ETV, 06.10.1989. https://arhiiv.err.ee/video/vaata/eesti-kunst-johann-koler

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:944370/455087/page/27

PROOVI UUESTI

Nimelt kasutas kunstnik Johann Köler Villem Tamme modellina, kui maalis Tallinna Kaarli kiriku tarbeks altarimaali. Ilusal Villemil, nagu teda rahvasuus hüüti, oli tõmmukas nägu, selged ja puhtad näojooned ning väidetavalt voolas temas võõramaist verd. Juba lapsepõlvest töötas ta mõisas – algul karjapoisi, siis tallipoisi, hiljem kutsari, kupja ja aidamehena. Villem olnud tark mees: just tema soovitanud mõisaomanik Stackelbergile ehitada pooleteise kilomeetri pikkuse maasilla, mis tänapäeval Kassarit Hiiumaaga ühendab. Samas olnud tal õel iseloom.Lae alla ja loe lk 30 https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:121357

Villem Tamm oli Kassari talupoeg, kelle ilusad selged näojooned inspireerisid Kölerit kasutama meest modellina, kui ta maalis pildi "Hiiu saare talupoeg kirvega". 1879. aastal otsustas kunstnik kasutada sama mehe näojooni freskol Jeesust kujutades. Hiljem on selgunud, et Villem oli äärmiselt julma iseloomuga. Jaan Krossi novell "Kolmandad mäed" räägibki Köleri moraalsest kimbatusest, kui talle teatavaks sai, millise mehe ta Jeesuse modelliks oli valinud. Tegelikkuses Köler sellest kunagi teada ei saanud.

LAVASTUS JAAN KROSSI NOVELLI PÕHJAL

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:1004749/501093/page/83

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:316716/274981/page/141

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/13

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:298529/267480/page/40

Krimmi motiivid tõusevad Köleri toodangus esile alles 1874. aastal, kunstniku kolmandal teekonnal Musta mere ääre. Sest aastast on teada etüüd õlis Päikese loojaminek Krimmi lõunarannikul. Järgmine aasta annab juba kaks suuremat lõuendit — Mšatka mõis Baidaari väravatega ja Krimmi maastik Ai-Jurii mõisaga. Esimene manab vaatleja ette laia päikesepaistelise rannapanoraami poolmetsiku mõisapargiga keskel, tatarlanna figuuriga viinapuu all esiplaanil ning uduvinasse uppuvate kaljuste mägedega tagaplaanil. Käsitlus on detailirikas ja peaaegu fotograafiliselt peen, ent panoraami laiaulatuslikkus, hästileitud maastiku-motiiv iseenesest ning eluliselt edasiantud õhu- ja kaugusperspektiiv ei lase seda vahest liigselt protokollivat käsitlust segavalt mõjuda maalingu üldisele kunstilisele koguilmele. Lae alla ja loe ka teistest Krimmi maalidest lk 7: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105766

M.E. Pass. Prof. Johann Köler eesti rahvuspoliitilise ideoloogina https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:351521/305926/page/35

M.E. Pass. Prof. Johann Köler eesti rahvuspoliitilise idoloogina II https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:351523/305920/page/44

R. Põldmäe. J. Köleri ja C. R. Jakobsoni koostöö https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:193479/142769/page/10

M. Pukits. Eestluse eelpost Peterburis https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:306497/270224/page/279

Y. Naelapea. Põgenemine Peterburi https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:362937/313638/page/10

Itaaliast tagasi tulles polnud Köleril võimalik peatuda kodumaal, enne pidi ta kuidagi kindlustama oma elujärge. Et see nüüd oli sündinud, võttis ta suvel 1863 teekonna ette ja sõitis esmalt Tallinna, kus kavatses maalida eesti tüüpe. Selle ülesande teostamiseks hakkas ta igapäev käima turul, kuhu kogunes rahvast lähemast ja kaugemast ümbrusest. Juba esimesest hetkest pääle avaldas viletsa rahvakogu välimus temale ütlemata kurba muljet. Küll oli ta näinud Itaalias räbalates kerjuseid, aga need olid siiski paistnud inimestena, kes sirutasid käe almuse järele ikkagi teatava enesetundega. Siin ei palunud keegi armuandi, kuigi viletsus oli suur ja nägu avaldas kauaste hädade jälgi. Nälg, tuimus, orjatunne irvitas vastu siin igast moondunud näost, kust oli kadunud inimlik ilme. Mida kauem ta neid vaatles, seda sügavam kaastunne haaras tema hinge, sest tõelikkus ületas kaugelt kõik, mida oleks võinud enesele kujutella vaesusest. Linnast välja minnes nuttis ta mitu korda nagu laps, tundes oma täielikku jõuetust siin kuidagi abiks olla õnnetule rahvale. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:306497/270224/page/266

Helikunstnik Ella Schultz - Adajevski portree, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/248144

Professor Johann (Ivan Ivanovitš) Reimersi portree, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/249157

N. Bunge portree, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/248492

https://www.muis.ee/museaalview/249801

Daami portree, Eesti Kunstimuuseum SA

1864. aastal uuesti kodumaal viibides tihendas Köler veelgi sidemeid rahvusliku liikumise juhtidega, eriti Fr. R. Kreutzwaldiga. Ta portreteeris Viru laulikut «Kalevipojaga» käes. Siitpeale hakkas Köler oma töid järjekindlamalt signeerima koos lisanimega «Wiliandi», viidates oma kodukohale Viljandile, kuigi selline mõte oli tal tekkinud juba varem. Maalil «Kristus ristil» esineb signatuuris «Wiliandi». Hiljem ei unustanud Köler peaaegu kunagi oma signatuurile «Wiliandit» lisamast, seda isegi oma Viini personaalnäituse juurde kuuluva kataloogi tiitlil, kus on ära toodud ja loetletud kõik kunstniku aunimetused. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403076/347126/page/12

Täna meenutab siin J. Kölerit veel hauamonument tema viimsel puhkepaigal Suure-Jaani kalmistul. Siia käskis ta ennast matta ise — kõige lähemale oma sünnikodule. Hauamonumendi teokssaamisest on teada aga järgmisi asjaolusid. Peagi pärast kunstniku surma 1899. a moodustati Peterburi eestlastest, Köleri austajatest «Professor Köleri hauailustamise komitee», mis alustas summade kogumist hauamonumendi tarvis. 1911. a. oli vajalik summa koos. Tellimine anti tuntud eesti skulptorile professor Amandus Adamsonile, kes ise nõuandjana koosolekust osa võttis. Millal täpselt hauamonument üles seati, selle kohta ajakirjanduses teateid ei olnud, vanemate inimeste arvates oli kõik valmis enne Esimese maailmasõja algust. https://dea.digar.ee/article/kodumaanadalaleht/1976/02/11/12

https://www.muis.ee/museaalview/2061332

Suure-Jaani. Maalikunstniku Johan Köleri hauamonument. Eesti Ajaloomuuseum

Aastal 1839 läks noor „maalriõpipoiss“ Lätimaale —Võnnu linna. Esialgne töö seisis selles, et ta harjutas värvide segamist, milles ta hiljem erilist meisterlikkust näitas. Valitseja Paberi venna juures esines ta ka esmakordselt „kunstnikuna“ — kui nii ütelda võib. Võnnu lossi pärishärra krahv Sievers laskis oma uut õigeusu-kirikut seestpoolt remonteerida ja mõnesuguste piltidega seinu ilustada. Seks otstarbeks oli Riiast spetsialiste palutud. Kuid need ei saanud püüdmisest hoolimata inglitele inglite lahkeid, rõõmsaid nägusid. Need tulid ikka ja ikka liig tõsised, jah isegi vihased. Paber ütles naljatades Kölerile, et katsugu tema, vahest saab kuidagi sellega toime. Köler võttis pintsli ja mõne tõmbe järele olidki inglitel soovitud lahked näod. Omanik Sievers oli sest otse üllatatud ja kiitis tööd.Lae alla ja loe lk 102: http://www.digar.ee/id/nlib-digar:247952

Mõlemaid on kujutatud langetatud pilguga, sest Peet Köhleri silmanägemine oli kunstniku sõnutsi kustunud juba ammu sepikojas juhtunud õnnetuse tõttu; ta ei mäletanudki oma isa teisiti kui peaaegu pimedana. Köleri käsikirjades leidub märge: "Oma vanemate portreid ma ei saanud ükskõikselt vaadata, melanhoolne ilme..." Eesti publik nägi neid portreesid esmakordselt II Eesti kunstinäitusel Tartus 1909. aastal. Sel puhul kirjutas Köleri töödest üks eesti paremaid portretiste Nikolai Triik: "Tunnen kõige suuremat aukartust tema selge ja rahuliku avaldamislaadi ees. Rikkalikku liirikalist tunnet ja südamlikku armastust näen tema isa ja ema näopiltides..." Selle teineteisest lahutamatu portreepaari väljendusrikkus ja üldistusjõud kogu lihtsuse juures on tõesti imeteldav. /.../ Neis portreedes on sügavust, on hinge; vaatamata eluraskuste jälgedele ilmes, hoovab neist väärikust. Levin, 2019, lk 152 https://www.ester.ee/record=b5223808*est

Kunstnik maalis selle 1887. aastal Pariisis. /.../ Köler üritas luua moodsat teost, poeetilisel legendil põhinevat dekoratiivset salongimaali, kuid ei suutnud vältida kiusatust väljendada oma vimma papluse suhtes - tundub, et see on teosele puhtmaaliliselt kasuks tulnud. /.../ Selle voogavas dünaamikas, lainehobude lakkades ja näkkide hõljuvais juustes on juugendstiili eelaimust. Vesi on osalt maalitud Köleri varasematest portreedest tuntud nn täppetehnikas. Levin, 2019, lk 280 https://www.ester.ee/record=b5223808*est

Lorelei needmine munkade poolt, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/250135

Aleksander II portree, Viljandi Muuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/2840155

Keiser Aleksander II portree, Eesti Kunstimuuseum

https://www.muis.ee/museaalview/1483635

Hugo Treffneri portree, Eesti Kunstimuuseum SA,

https://www.muis.ee/museaalview/247925

Itallanna. Roomlanna, Eesti Kunstimuuseum SA

https://www.muis.ee/museaalview/249343

Nüüd, äsjanähtu ja üleelatu mõju all, ei suutnud ta vabaneda painavast küsimusest: „mispärast peab kunst teenima ainult taidurlikke ülesandeid, — mispärast mitte kasutada teda teatava idee kehastamiseks, kui edasiande kõige piltlikumat abinõud?" Sel põhjendusel alustas ta 1864. aastal Peterburis oma maalingut Ärkamine nõidusunest, mis ta enese sõnade järgi „pidi teenima ühest küljest maata vabastamise tagajärjel tekkinud eesti talupoegade raske seisukorra allegoorilise kujutisena, teisest küljest aga võis mõtte peale viia, et talurahva küsimus siin ikkagi veel on jäänud lahtiseks." Lae alla ja loe lk 12: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105765

Köler oli erilise andega meister: ta alistas vormi ja žanri vabalt nõudmistele. Nii näiteks andis ta oma sõbra doktor Karelli portreele ametliku, paraadportree ilme. Kindralimundrisse rüütatud, ordenitega dekoreeritud Karell on õukondlikus ümbruses, nagu sobiv õukonna ihuarstile. Kirjutuslaua kohal ripuvad kõrgete soosijate ja patsientide - Nikolai I, Aleksander II, tsaarinna Maria Aleksandrovna medaljonid. Samas on ka luksusliku drapeeringu poolvarjus raamis maastikupilt. Lähemalt vaadeldes tunneb selles ära "Isamaja", südamelähedase Eestimaa, mille eest nii palju kandis hoolt "Peterburi patrioot" Philipp Karell. Enst, 1980, lk 15 https://www.ester.ee/record=b1301059*est

Modelli talupoeglikku päritolu märgib portree foonile maalitud "Kunstniku sünnikohta" kujutav pilt. Maal eksponeeriti Tallinna Provintsiaalmuuseumis 1892. aastal, mille kohta "Postimees" toob ära teate: "5. skp. seati ka doktor Karelli pilt, mis prof. Köler maalinud, meie muuseumis üles". Seega on "Dr. Karelli portree" esimene kodumaal avalikkuseni jõudnud Köleri tahvelmaal.https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403076/347126/page/12

Aastad 1860-1870 tähistavad õitsengut Köleri portreeloomingus. Tema portreid on kõrgelt hinnanud ka kaasaegsed. A. Gortsakovi portree eest anti kunstnikule Peterburi Kunstide Akadeemia professori tiitel. Huvitava saatusega on kaks A. Gortsakovi rinnaportreed, mida kirjanduses varem ei ole märgitud. Paraadportreede hulka kuulub N. Krabbe portree. Admirali mundri kuldne tikand ja lahinguordenid ei varja raske sõjatee läbi teinud, reamehest kõrgete tiitliteni jõudnud väekomandöri karakterijooni. Sõprade portreed avardavad meie ettekujutust kunstniku intiimportreedest. Põhiosa moodustavad siin Semjonovite ja Grotide perekonnaliikmete portreed. Neid on Köler maalinud korduvalt mitme aastakümne jooksul. Lasteportreed loetakse kunstiajaloos üheks keerulisemaks tööks. Köler näitas end ka selles žanris suurepärase meistrina. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403074/347123/page/8

Köleri meisterlikkus kujunes lõplikult välja Itaalia-reisil (1858-1862). Itaalia rahvatüüpide ning looduse maalimine süvendas realistlikku alget Köleri loomingus, tutvumine akvarellitehnikaga ning töötamine nn. kostüümiklassis muutis Köleri paleti tundlikumaks ning varjundirohkemaks. Itaalia tütarlaste portreedes on Köler suurepäraselt edasi andnud modelli noorusliku värskuse ja ujeduse kõrval unelevat, kergelt melanhoolset meeleolu. Värvikõne on rafineeritult peen, näovormide modelleerimine puhas ja täpne. Idüllilist pühapäevameeleolu keset sooja valgust näeme maalil «Itaallanna lastega ojal» (1862), poeetiline on ka «Itaalia maastik tütarlapsega ojal» (1859—1861). Portreedes itaalia tütarlastest ja 1859. aastal maalitud autoportrees ilmnevad kõik need jooned, mis tagasid järgnevatel aastatel Kölerile väljapaistva portreemeistri maine. Autoportrees on kogu tähelepanu keskendunud näole, pehme valgus-vari modelleerib vorme, lisab poeetilisust. Kogu käsitlus on väliste efektideta, diskreetne ja süvenenud. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:1004749/501093/page/16

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/29

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/25

Teatavasti viibis eesti rahvusliku maalikunsti rajaja professor Johann Köler 1863. aasta suvel mõnda aega Hiiumaal, peatudes Vaemla mõisas. Selle Hiiumaa-reisiga pääsesid tema loomingusse mitmedki Hiiumaa-ainelised teosed, mida on säilinud kümmekond. Üks tuntumaid on akvarell «Hiiu naised kaevul» (1863), peale selle veel «Hiiu naine rõhudega», «Mustlane Hiiumaalt», «Hiiu talumees kirvega» https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:862317/445866/page/51

Tähtsamatest portreedest olgu nimetada: Aleksander II ja III, Fr. Kreutzwald, J. Hurt, H. Treffner, Bunge, dr. Karell jt. Ta portreede koguarv ulatub üle 200. Oma ajal avaldas üks vene suurem ajakiri J. Köleri üle pikema ülevaate. Sääl tähendatakse muuseas, et „Köler on kahtlemata praegusel ajal kõige parem portreemaalija Venemaal, kes oma nimele jäädava aseme vene kunsti ajaloos on omandanud.“ Ka välisriikide arvustajad rõhutasid ühemeelselt Köleri suurt talenti ja ta meisterlikku osavust värvide tarvitamises. Köleri maalidele on omane kõrge aateline siht, mis nii hästi oma idee kui ka selle välise kujutamise läbi vaatlejate hinges tõsist, ülendavat ilutunnet äratab. Lae alla ja loe lk 106: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:247952

Maastikumaaliga on tihedalt seotud Köleri aktimaalid. Pariisis viibimise ajal küpses tal mõte käsitleda inimese kokkusulamist loodusega. Mõtte realiseeris ta eskiisis «Eva granaatõunaga» (1880) ja «Eva pärast pattulangemist» (1883). Aktimaalid ja Krimmi maastikud moodustavad tuumiku Köleri kõige ulatuslikumal personaalnäitusel välismaal. See suurim väljapanek leidis aset Viinis Austria kunstiühingus 1889. aastal. Esitatud oli 16 maali. Nimetatud töödele lisandusid paraadportreed ning suured kompositsioonid «Kolme keisri kohtumine Skiernewices» ja «Lorelei needmine munkade poolt». Köleri tööde näitus Viinis vastas ilmselt Euroopa tolleaegsele ametlikule maitsesuunale. Sagedane viibimine Lääne-Euroopas kujundas ja mõjutas kunstniku oma kunstikäsitlust. https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:403076/347126/page/14

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:445495/385980/page/31

1862. aastal saadud koht kindlustas ta aineliselt ning andis talle väljapaistva seltskondliku seisundi, — ta kutsuti joonistamise ja maalikunsti õpetajaks keiser Aleksander II tütrele Maria Aleksandrovnale. /.../ Aleksander II, jälgis elava huviga oma ainsa tütre edusamme kunsti alal ja viibis sageli õppetundidel. Nii tuli Köleril Venemaa isevalitsejaga korduvalt kokku puutuda ja see erandlik seisukoht õukonnas ei jätnud mõju avaldamast Köleri kunstnikukarjäärile. Ta tõusis lühikese ajaga üheks lugupeetavamaks portreemaalijaks Peterburi kõrgemas seltskonnas, milleks aitasid kaasa esmajoones tellimused keiserliku suguvõsa liikmetelt. Lae alla ja loe lk 8: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105765

Õukonna otsesest teenistusest oli Köler vabanenud 1874. aastal, tema kauaaegse õpilase suurvürstinna Maria Aleksandrovna mehelemineku puhul, ning selle järgi nimetati ta 1877. aastal Peterburi kunstide-akadeemia nõukogu liikmeks. Siiski ta jäi endiselt kõrgelthinnatavaks kunstnikuks keiserlikus sugukonnas ja suhtumine temasse ei muutunud ka Aleksander III astumisel troonile. Nagu ta oli korduvalt portreteerinud eelmist tsaari, viimati 1881. aastal kingituseks Pärsia šahhile, sai ta samasuguse austava ülesande osaliseks ka uue tsaari ajal. Ta oli koguni kunstnikuks, kel esimesena tuli portreteerida Aleksander Ill-t peale tsaariks saamist.Lae alla ja loe lk 11: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105766

1856. aastal tellis temalt altarimaali Võnnu Jaani kirikule senaator krahv Emanuel von Sievers. /.../ Pariisi naasnuna asus Köler maalima Võnnu kirikule altarimaali "Kristus ristil". Viimasega olevat krahv rahule jäänud. Kunstnik on selles keskendunud olulisele. Juba kirikusse sisenemisel köidab tähelepanu Kristuse figuur, millele on suunatud tugev valgusvoog. Suurejoonelise üldistusega on kujutatud leinajate grupp, kelle rõivavoldistiku plastilist vormi pehmelt rõhutav käsitlus mõjub isikupäraselt. Levin, 2019, lk 60 ja 84 https://www.ester.ee/record=b5223808*est

1878. aastal tegi Köler maalingu Truu valvur — hiilgeteose kompositsioonmaali alal. Kujunduslikult sisult on Truu valvur õieti enam maastik kui kompositsioonmaaling. Põlise kase all lamab väike tütarlaps (eelpool mainitud kindral Frederichs'i tütar), keda valvab suur bernhardi-tõugu koer. Kuid mitte need personaažid ei moodusta teose peasisu, — domineerib päikeseküllane suvimaastik, mille edasiandel kunstnik otse suurepäraselt on suutnud siduda ja kokkukõlastada akadeemilise kooli protokollilist detailipeensust tol ajal oma ülemaailmset võidukäiku alustanud vabaõhumaali värskuse, elulisuse ja ehtsa loodustundega. Truu valvuri pani Köler välja koos E. I. Lamanski ja suurvürst Vladimir Aleksandrovitši portreega 1878. aasta ülemaailmsel kunstinäitusel Pariisis. Lae alla ja loe lk 8: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105766

Kölerit on loetud esimeseks kunstnikuks-eestlaseks — arvamine, millest aeg oleks loobuda: eesti rahvusest pärit kunstnikke leidub ka tema eelkäijate, n. n. „baltlaste" seas. Ent võrsudes ajal, mil eestlasi tunti ainult pimeda orjastatud „maarahvana", pidi igaüks neist tema eelkäijaist, kellel oma andekuse tõttu ning saatuse heal tahtel korda läks kõrgemale tõusta oma mahasurutud sünnirahvast, olude sunnil peaaegu paratamatult ümber rahvustuma ning suuremal või vähemal määral assimileeruma kas maa valitseva kihiga — sakslastega, või mõne teise rahvaga, kelle sekka viis neid nende kunstniku elutee. Saksastudes, venestudes, itaaliastudes läksid nad o m a rahvale kaduma. Jah, mitte üksi need, vaid nii mõnedki kunstnikud ka Köleri kaasaegseist. Ning just selles seisabki esmajoones Köleri erandlik teene meie kujutavate kunstide arenemisloos, et ta ennast olude ja isiklikkude huvide kiuste avalikult tunnistada julges eestlaseks ning sellena teotsedes sai eeskujuks, ergutajaks ja tõukejõuks oma järglastele — neile, kes tema eluülesandeid sirgejoonelisemalt jätkates panid aluse tõelisele eesti rahvuslikule kunstiloomingule. Lae alla ja loe lk 7: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:105763

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:705868/454541/page/314

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:416306/355503/page/456

Köler. Hiiu naised kaevul. Akvarell. 1863. RKM

https://www.muis.ee/museaalView/249800

"Hiiu saare talumees kirvega"

Hiiu naine (EKM j 153:238 M 146); Eesti Kunstimuuseum SA;

Ta müüs oma suvipalitu ja muud asjad ära, sõitis Riiga ja säält laevaga Peeterburi, kus lootis ja tahtis arendada oma kunstnikukalduvusi. 1846. a. oktoobris saabub ta Vene päälinna — kahvatu, kõhn, taskus vaid 75 kopikat, aga nooruslik rind täis julgust, töötahet ja magusaid lootusi. /.../Juba varssi näeme teda sildimaalija Goelitzi töökojas. Goelitzi maksab talle kuus rubla kuus palka ja võimaldab talle õhtuti Kunstide Akadeemiaski käia. Goelitzi juures töötamine oli Kölerile just sellepoolest õieti kasulik, et ta pea alati loodusest mitmesuguseid asju pidi maalima. See süvendas ta ruumi ja perspektiivi õiget kasutamisoskust. Päälegi oli Goelitz haritum kui eelmised Köleri „õpetajad“ ja kunstiliste võimetega isik, kes siis ka Köleri võimeid suutis vastavalt hinnata ja neist aru saada. Lae alla ja loe lk 103: https://www.digar.ee/arhiiv/nlib-digar:247952