Esimesed eestikeelsed raamatud

Loo lugu! Eesti Raamat 500

Esimesed eestikeelsed raamatud

Edasi

1. küsimus (kokku 8)

Õige! Enne trükikunsti leiutamist kirjutati kõik raamatud käsitsi. Trükipressi, tõhusa trükiseadeldise, leiutas Johannes Gutenberg 15. sajandil ning see pani aluse laialdasele raamatute trükkimisele ja kirjaoskuse levikule.

Edasi

2. küsimus (kokku 8)

Õige! Enne kirjaoskuse levikut jagati teadmisi suuliselt – räägiti lugusid, õpetati meeldejätmise ja eeskujude kaudu. Trükikunsti leiutamine 15. sajandil ja kirjaoskuse levik võimaldasid teadmisi kirja panna, säilitada ja levitada paljudele inimestele üle aja ja ruumi.

Edasi

3. küsimus (kokku 8)

Õige! 2025. aastal möödub 500 aastat vanimat eestikeelset teksti sisaldava raamatu ilmumisest. 1525. aastal trükiti Saksamaal Lübecki linnas raamatud, mis sisaldasid usutekste saksa, liivi, läti ja eesti keeles. Raamat pole säilinud, kuid olemas on päevikukatke, kus sellest räägitakse. Loe lisaks: Esimene eestikeelne raamat | Eesti Raamat 500

Edasi

4. küsimus (kokku 8)

Õige! Keskajal oli gooti kiri üks Euroopa levinumaid kirjatüüpe. Seda leidus nii raamatutes kui käsikirjades, ja Eestis püsis see kasutusel kohati kuni 1940. aastani. Gooti kirja tunneb ära kitsaste tähtede ja murtud kaarte järgi – need andsid tekstile erilise ilme ja pidulikkuse.

Kuigi trükikunst on ammu muutunud, pole gooti kiri kadunud. Tänapäeval kohtame seda pigem ilukirjana, näiteks tätoveeringutes või kunstiprojektides. Digiajastu on toonud kaasa ka arvutifondid, mis jäljendavad seda ajaloolist stiili.

Edasi

5. küsimus (kokku 8)

Õige! Need on leheküljed esimesest säilinud eestikeelsest raamatust, Wanradt-Koelli katekismus, mis on trükitud 1535. aastal. Säilinud on 11 lehekülge, kus on eestikeelne tekst gooti kirjas. Vaata lisaks: Varaseim teadaolev säilinud eestikeelne raamat

Link

Edasi

6. küsimus (kokku 8)

Õige! Omakeelse kirjasõna levitamise ja lugemiseoskuse õpetamise eesmärgiks oli õpetada usu põhitõdesid. Kirik oli keskajal hariduse ja kirjasõna peamiseks kandjaks, seda nii Eestis kui mujal Euroopas. Vaata esimese piibli kohta:

Link

Edasi

7. küsimus (kokku 8)

Õige! Stahli grammatika (1637) oli esimene trükis, kus õpetati eesti keelt. See sisaldades lühikest grammatikaosa ja mahukat saksa-eesti sõnastikku, ning oli mõeldud praktiliseks abivahendiks iseõppijatele. Vaata lisaks Stahli grammatika kohta:

Link

Edasi

8. küsimus (kokku 8)

Õige! Esimene teadaolev eestikeelne aabits ilmus 1641. aastal, kuid see pole säilinud. Tartukeelne Bengt Gottfried Forseliuse aabits ilmus 1698. aastal. Sealt oli senisest lihtsam lugema õppida, sest see oli eesti keele pärasem. Vaata lisaks Forseliuse aabitsa kohta:

Link

Edasi

Oled viktoriini edukalt läbinud!