Veebiviktoriin "Pärnu pühamud": muinsuskaitsepäevad 2025

Alusta

KÜSIMUS 1/10

Saare-Lääne piiskop Henricus rajas Vana-Pärnusse aastal 1251 Toomkiriku, mille aastal 1263 röövretkele tulnud leedulased rüüstasid ja maha põletasid. Kuigi kiriku eluiga jäi üürikeseks, on sellel suur tähtsus Pärnu linna jaoks siiani. Vastuste hulgas on üks vale väide, milline?

Foto: Vikipeedia

Peale Toomkiriku maha põletamist lasi piiskop Henricus Pärnusse ehitada Eliisabeti kiriku

Aastat 1251 võib pidada Pärnu hariduselu alguseks

Toomkirikust päästetud risti on kujutatud Pärnu linna vapil

Aastat 1251 loetakse Pärnu linna alguseks

Õige vastus!

Pärnu ametlik ajalugu algab aastal 1251, kui linna esmakordselt mainiti. Vana-Pärnu linna asutas AD 1251 koos katedraali ja toomkooliga Saare-Lääne piiskop Henricus. Piiskop nimetas kiriku Toomkirikuks ja pühendas selle Jeesus Kristusele, Neitsi Maarjale ja evangelist Johannesele. See pühakoda oli üks vanemaid sakraalehitisi Eestis, asudes praeguse Vana-Pärnu kalmistu aladel või selle läheduses. Kiriku juurde kuulus surnuaed. Aastal 1263 põletasid Toomkiriku maha leedulased. Sellest ajast pärinev reliikvia - tulekahjus imekombel säilinud altaririst, tuntud kui Must rist oli palverännakute objektina keskajal tulutoov ese, mida hoiti hiljem Nikolai kiriku kabelis. Sama rist ehib siiani Pärnu vappi. Aastal 1651 muudeti risti värve ja mustast ristist sai kuldne rist. Segastel asjaoludel ja teadmata ajal läks rist ise kaduma. Eliisabeti kiriku rajamiseni jäi veel mitu sajandit aega.

Foto: www.muis.ee

Vana-Pärnu ajaloo kohta saad lähemalt lugeda sellest raamatust

EDASI

KÜSIMUS 2/10

Keskajal oli Uus-Pärnu kõige tähtsam kirik linna keskel (Pika ja Nikolai tänava nurgal) asunud Nikolai kirik, mis ehitati 13.–14. sajandil kaupmeeste kirikuks. Kiriku tornitipus asetses tähelepanuväärselt suur kukk. Kirik oli tuntud palverännakute sihtmärgi, Musta risti tõttu, mis asus kiriku põhjaküljel paiknenud kabelis. Nikolai kiriku ajalugu oli küll pikk, aga täis järjepidevat rohket ebaõnne. Mitu korda sai kirik tule läbi kannatada?

Foto: Vikipeedia

Foto: Vikipeedia

Õige vastus!

1. Aastal 1513 möllas Pärnus tulekahju, põles ka Nikolai kiriku torn. Uus torn valmis 1519. a.
2. Teist korda tabas kahjutuli Nikolai kirikut 1524. a. Hävisid tornikiiver ja katus. Kirik taastati.
3. Öösel vastu 4. jaanuari 1771 süttis taas kiriku torn. Kirik ja orel õnnestus päästa, kuid torni puitosad hävisid koos kelladega. Linnarahva ühisel jõul sai kirik juba samal aastal uue torni.
4. 10. oktoobril 1885 põles Nikolai kiriku torn uuesti maha, seekord pikselöögist. Koos torniga hävisid kellad ja orel, ülejäänud kirik suudeti päästa. Kirik taastati.
5. 23. septembril 1944 süttis Punaarmee suurtükitulest Nikolai kirik jälle, võlvid jäid terveks.

Vastavalt linnavalitsuse soovile ja NSV Liidu TA Presiidiumi juures asunud kultuuriliste mälestusmärkide kaitse teaduslik-metoodilise komisjoni otsusele lasti Pärnu Nikolai kirik 1954. aastal õhku.

Pärnu Nikolai kiriku varemete õhkimine. (Foto: Roman Veldre, 1969 a. muinas.ee)

Foto: Ajapaik.ee

Foto: Regina Ester

Kiriku endist asukohta märgib 1989. aastal avatud mälestuskivi. Ühtlasi meenutavad kirikut siiani kunagises kirikuaias kasvavad tammed. Kiriku järgi on nime saanud ka Nikolai tänav.

Foto: Ajapaik.ee

EDASI

KÜSIMUS 3/10

Pärnus on aegade jooksul olnud palju kirikuid, mis aastasadade jooksul põlengute ja sõdade tõttu on hävinud. Millise nimega kirikut ei ole Pärnus olnud?

Püha Tooma

Maarja-Magdaleena

Püha Gertrudi

Johannese

Pühavaimu

Püha Päeva

Jaani ehk Püha Johannese

Anna

Püha Aleksander Nevski

Õige vastus!

1. Püha Tooma kirik - ehtatud a. 1263 (Vana-Pärnu kalmistu värava vastas)

maha põletatud Toomkiriku asemele. Hävitatud a. 1575, müürid kadusid 19. sajandi lõpus.

1. Püha Gertrudi kirik - ranna poole viiva endise linnavärava lähedal.

Müüre oli näha veel 17. sajandil

1. Pühavaimu kirik - Pühavaimu, Hospidali, Rüütli tn vahel. Viimast korda mainitud

a. 1542

1. Maarja-Magdaleena kirik - kuskil eeslinnas. Maha lõhutud a. 1556
2. Johannese kirik - jõeäärses eeslinnas. Viimast korda minitud a. 1549
3. Anna kirik/kabel - ordulossi/vallikraavi lähedal, Loosi all, mainitud viimati a. 1549
4. Jaani ehk Püha Johannese kirik, nimetatud ka kui Soome kirik. Lõhuti maha 18. sajandi II pool
5. Püha Aleksander Nevski kirik - Vanal turul tollihoone ees. Püsis kuni aastani 1790
6. Püha Päeva kirikut ei ole Pärnus teadaolevalt olemas olnud

Huvitav kuulamine

Huvitav lugemine

EDASI

KÜSIMUS 4/10

Tõstamaa kirik ehitati aastatel 1763-1769. Ehitusmeistriteks olid Pärnu müürsepp Chr. Erler ja puusepp Bosse. Juba kolm aastat peale valmimist avastati, et kiriku seintesse hakkasid tekkima praod ja torninurk oli varisenud. Aastal 1972 varises kirikutorn ühes lääneküljega kokku. Mis oli sellise hävingu põhjus?

Foto: Vikipeedia

Foto: Regina Ester

Foto: Regina Ester

vesirottide koloonia uuristas maa all käike

kirik ehitati juba alguses sobimatule liivasele pinnasele

kirikul oli liiga raske katus

Õige vastus!

Tõstamaa Maarja ehk Neitsi Maarja Sündimise kirik ehitati ebasobivale vesiliivpinnasele, mistõttu varsti peale valmimist hakkasid seintesse tekkima praod, seejärel varingud, lisaks kippusid külgseinad laiali vajuma. Kirikule tehti 19. sajandil ümber- ja juurdeehitusi - igasse aknavahesse ehitati tugipiilarid. 1972. aasta jaanilaupäeval varisesid kanalisatsioonitrassi kraavi kaevamistööde tõttu torn ja esikülg ning hävis ka orel. Kirikut on taastatud järjepidevalt, kuid tornikiiver puudub sellel siiani.

Foto: Vikipeedia

Foto: Regina Ester

Foto: kirikud.muinas.ee

EDASI

KÜSIMUS 5/10

Aastal 1741 andis Vene keisrinna Jelizaveta Petrovna käsu eraldada riigikassast 8000 rubla eesti kogudusele uue luterliku kiriku ehitamiseks Pärnusse. Valitsejannalt päris senine eesti Jaani kogudus endale ja pühakojale uue nime: Eliisabet. Aastal 1744 pandi paika kirikuhoone nurgakivi, nupp ja suur vaskne kukk seati tornitippu aastal 1747, sama aasta septembris võttis raad meistrilt töö vastu. Kiriku sisetööd aga kestsid ja kirik pühitseti lõpuks 29. märtsil 1750. Eliisabeti kirik on Eestis ainulaadne. Mille poolest?

Foto: Ajapaik.ee

Foto: Regina Ester

Ainuke luteri konfessiooni kirik Eestis, mille peahoone ja torn on puhtas barokkstiilis

Kiriku intejrööris pole algusaastaist alates tehtud ühtegi muudatust

Ainuke kirik, mis ei saanud sõjapurustusi

Õige vastus!

Eestis pole ühtki teist luteri konfessiooni kirikut, mille nii peahoone kui ka torn oleksid barokkstiilis. Tavaliselt on meil barokkstiilis tornikiivrid hilisemad kui peahooned. Pärnu Eliisabeti kirikul on kõik korraga valminud ja stiilselt ühtlane. Kiriku lõunapoolne põiklööv on hilisem juurdeehitus. Aastal 1909 remonditi varisemisohtlikuks muutunud kirikutorn. Suuremaid remonditöid tehti sees 1937. aastal. 1941. aast juulis sai kirik pommirünnakus raskesti kannatada, mis nõudis suuri taastamistöid. Aastal 1953 ehitati kirikule praegune leerisaal. Välisfassaadi on värvitud 1992. ja värvimis- ning renoveerimistööd toimuvad ka praegu.

Foto: Regina Ester

EDASI

Foto: Regina Ester

Foto: Regina Ester

Foto: Regina Ester

Foto:eestikirik.ee

KÜSIMUS 6/10

Missuguse Pärnu kiriku ehituse eestvedajaks ja esimeseks ülempreestriks oli rahvusliku ärkamisaja suurkuju, tsensor Mihkel Suigusaar (1842-1916)?

Eliisabeti kiriku

Issandamuutmise kiriku

Katariina kiriku

Õige vastus!

Mihkel Suigusaar (Mihhail Suigussaar) oli Pärnu õigeuskliku eesti koguduse arendaja ja Pärnu Issandamuutmise kiriku (1904, arhitekt Vladimir Lunski, ehitusmeister K. Klein) ehitamise eestvedaja. C. R. Jakobsoni sõbra ja teisi häid isiklikke suhteid hoidnud tsensorina aitas ta kaasa Jakobsoni "Kolme isamaakõne" ilmumisele, Pärnu Endla seltsi ja karskusseltside asutamisele, rajas Pärnusse Nikolai linnakooli, kus tänu temale said lapsed usuõpetust eesti keeles.

Postkaart 1915. a.

Loe lähemalt Aia tänava kiriku ajaloost raamatust "Pärnu Issandamuutmise Kirik 120":

EDASI

KÜSIMUS 7/10

Millisest kirikust on jutt?: 1636. aastal valminud puitkirik ehitati spetsiaalselt luterlikuks kirikuks ja oli sel moel esimene Eestis. Kiriku pühitsemise jutlust (9. oktoobril 1636) peeti nii oluliseks, et see anti 1639. aastal ka trükis välja. Eesti keelde tõlgiti see jutlus 1936. aastal, kiriku 300. aastapäeval.

Audru

Kastna

Tõstamaa

Foto: Vikipeedia

Foto: Heda Piiriste

Õige vastus!

Audru mõis oli 1620-ndate teisest poolest Pärnu krahvkonna keskus. Leskkrahvinna Magdalena von Thurni eestvedamisel ehitati 1636. aastal puidust kirik, mille sissepühitsemisel kanti ette 109 lehekülge pikk jutlus. Praegune kivikirik valmis 1680. aastal. Audru kiriku tammepuust uks on ilmselt üks vanimaid Eesti kirikuuksi. Audru kirikut ümbritseb ligi 250 puittaime liigist koosnev arboreetum, mille rajas Raimond Prentsel.

VAATA VIDEOST: põnevad leiud Audru kiriku rekonstrueerimistöödel 2025. aasta suvel!

Sirvi laululehte!:

Audru kiriku ja kihelkonna ajaloost saab rohkem lugeda sellest raamatust

EDASI

KÜSIMUS 8/10

1768. aastal valminud ja pühitsetud Pärnu Jumalaema Uinumise ehk Jekateriina (Katariina) apostlik-õigeusu kiriku eeskujul valmisid edaspidi nii Tartu Uspenski kui Kuressaare Nikolai õigeusu kirikuhooned. Katariina kirikut peetakse stiilipuhtaimaks ja rikkalikemaks näiteks ühe arhitektuuristiili pühakodade seas Eestis. Kas see stiil on:

Renessanss

Klassitsism

Foto: Wikimedia

Barokk

Katariina II (1729-1796), Venemaa keisrinna 1762-1796

Foto: Heda Piiriste

Õige vastus!

Pärnu Katariina kirik on rikkalikem barokk-kirik Eestis. Tuntuimad näited barokkarhitektuurist Eestis on Kadrioru loss, Palmse ja Maardu mõis.

Vaata panoraamfotosid Katariina kiriku sise- ja välisarhitektuurist:

Katariina kirik 1795. aastal. Johann Christoph Brotze kogust (Wikipedia)

EDASI

KÜSIMUS 9/10

Seliste Püha Vassili kirik on üsna eriline teiste Pärnu ümbruse õigeusu kirikute seas. Üks väide allolevatest ei vasta tõele. Milline neist?

Seliste kirik on üks väheseid puitkirikuid õigeusu pühakodade seas

Seliste kiriku ehitasid valmis Riia mungad

Kiriku detailid toodi Riiast talvel üle jää Selistesse ja kirik ehitati seal üles

Seliste kiriku kõrval ei ole traditsioonilist surnuaeda

Foto: Heda Piiriste

Õige vastus!

Loe Seliste kiriku ja koguduse kohta:

1860-ndail aastatel ehitatud Seliste Püha Vassili apostliku õigeusu kiriku kõrval asub Seliste surnuaed. Kiriku taastamist alustati Seliste lähedal Jaagurannas lillelaagreid korraldanud Jaak Tomsoni ja Alex Trope eestvedamisel 1990-ndail aastatel.

Vaata droonivideot Seliste kirikust:

Foto: www.eoc.ee

EDASI

KÜSIMUS 10/10

Esimene eesti rahvusest õigeusu piiskop Platon (1869-1919) ja ühtlasi esimene kristlikuks pühakuks kuulutatud eestlane oli pärit Pärnumaalt. Platon suri märtrisurma 14. jaanuaril 1919 Tartus Krediidikassa keldris. Peale ülekuulamisi, mõnitamist ja piinamist lasid punaarmeelased maha 19 inimest, nende seas Platoni ja veel mitu õigeusu ja luteri vaimulikku. Platoni mälestuseks on paigaldatud kaks mälestustahvlit - tema surmapaika endise Krediidikassa, praeguse Tartu linnaraamatukogu seinale ja tema sünnikohas asuvasse õigeusu kirikusse. Kas see kirik on:

Foto: Toomas Mitt (Vikipeedia)

Foto: Malenki (Vikipeedia)

Foto: Toomas Mitt (Vikipeedia)

Tõhela Ristija Johannese kirik

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse kirik

Jõõpre Püha Georgi kirik

Õige vastus!

Pootsi-Kõpu Püha Kolmainsuse kogudus loodi 1847. aastal, kirik valmis 1873. aastal. 2013-2016 kirik renoveeriti, seal toimuvad nii jumalateenistused kui kontserdid. Paul Kulbusch sündis 25. juulil (vkj 13. juulil) 1869 Pootsis köstri-koolmeistri peres. 1924. aastal asutati Püha Piiskop Platoni orden, mida antakse Eesti apostlik-õigeusu kirikule osutatud teenete eest.

Vaata videotutvustust: preester Agaton Paalberg räägib Pootsi-Kõpu kiriku ajaloost

EDASI

Oled leidnud vastused kõigile kümnele küsimusele. AITÄH OSALEMAST!

Küsimused koostasid Regina Ester ja Heda Piiriste

Lisalugemist:

Ajaloolised fotod:

AJAPAIK

DIGAR