Õpetaja uskumused ja käitumine

„Sa tegid juba suure sammu, kui jäid nii keerulises olukorras rahulikuks – see näitab, et sa arened!” „Kui sul tuleb järgmine kord raske hetk, proovi teha paar sügavat hingetõmmet – see on oskus, mida me kõik saame õppida.” „Ma näen, et sa püüad väga oma viha kontrollida, ja see on juba suur edasiminek. Harjutamine teeb meistriks!”

„Kui sa õpid oma mõtteid ja tundeid sõnadesse panema, hakkavad teised sind paremini mõistma.” „Teeme koos läbi mõne näidissituatsiooni, et saaksid harjutada, kuidas sõbralikult konflikte lahendada.” „Suhtlemisoskus on midagi, mida saab arendada nagu iga teist oskust – harjutamine aitab alati.”

„Lähme ja arutame seda koos – ka mina saan sulle siin toeks olla.” „Märkasime, et ta vajab rohkem tuge teiste lastega suhtlemisel, ja arutasime koos vanematega, kuidas saame teda aidata.” „See, kui sa hoolivalt ja tähelepanelikult tema muresid kuulad, aitab tal õppida, kuidas oma emotsioone väljendada.”

„Ta kaotabki oma enesevalitsust.” „Pole mõtet teda rahunema õpetada, ta ongi lihtsalt selline.” „Kui ta vihastab, siis pole midagi teha, ta on kontrollimatu.”

„Ta on juba oma olemuselt selline.” „Pole mõtet proovida õpetada teda teistega paremini läbi saama, sest see pole tema loomuses.” „Kui ta ei oska sõbralik olla, siis see on tema iseloomu küsimus, mitte midagi, mida õpetada.”

„Kas su vanemad pole sulle juba õpetanud, et…?” „Sellised asjad tuleks kodus selgeks teha, mitte siin klassis.” „Ma ei saa lapsele õpetada, kuidas ta peaks oma tunnetega toime tulema – see on kodune kasvatustöö.”