Õpiamps

KAS PEAD VALIMISTE INFOSÕJAS VASTU?

Sissejuhatus

Eestis toimuvad 2025. aastal kohaliku omavalitsuse volikogu valimised, kus saavad hääletada ka valimispäevaks 16-aastaseks saanud isikud.

Käesolev õpiamps on loodud Tartu Ülikooli mikrokraadiprogrammi "Infovastupidavus" raames eesmärgiga tõsta 7.–9. klassi õpilaste oskust eristada valimistega seotud usaldusväärset teavet eksitavatest ja propagandistlikest narratiividest, mis levivad meedias, eelkõige sotsiaalmeedias.

Vaata alustuseks ära kõrval olev videoklipp. Antud videoklipi loomisel on kasutatud tehisintellekti ehk AI-d. Nagu näed juuresolevast videost võimaldab AI teha võimatu võimalikuks. Säilita sotsiaalmeedias kriitiline meel!

E-hääletamine

Eestis on võimalik valimistel oma valik teha ka e-hääletamise kaudu. E-hääletamise kohta levib palju eksitavat informatsiooni. Järgnevas harjutuses tutvustame paari e-hääletamisega seotud müüti. Rohkem infot e-hääletamise müütidest leiad valimiste ametlikult veebilehelt: https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/e-haaletamise-faktikontroll-muut-ja-tegelikkus

See on TÕDE.

See on MÜÜT.

See on MÜÜT.

Tallinna Tehnikaülikooli teadlased võtsid aluseks 2017. aasta kohalike valimiste korralduse maksumuse ja leidsid, et e-hääletamine säästab rohkem raha kui ükski teine hääletusviis. Tartu Ülikooli teadlased on aga kindlaks teinud, et kui valimisjaoskonnas käimiseks kulub valijal üle poole tunni, eelistavad nad e-hääletada.

Tartu Ülikooli teadlased on analüüsinud e-hääletajate käitumist ning jõudnud järeldusele, et e-hääletamine ei soosi kindlaid erakondi. Valija hääletab endale oluliste küsimuste järgi ega muuda oma otsust hääletamisviisi pärast.

Valija e-hääl liigub e-hääletamiskasti krüpteeritult ehk salastatult. Valija valik ei ole loetav enne häälte avamist valimispäeva õhtul. E-hääletamise protsessi ülesehitus tagab, et kellelgi pole võimalik e-hääletamise tulemusi manipuleerida.

Kas müüt või tõde?

Kas müüt või tõde?

Kas müüt või tõde?

E-hääletamine soosib teatud erakondi, kes saavad teistest rohkem e-hääli.

E-hääletamine hoiab kokku nii kulusid kui ka aega.

E-hääletamine on ebausaldusväärne.

Manipulatsiooni võtted

Valimiste ajal soovib iga erakond mõjutada võimalikult suurt elanikkonda hääletama enda poolt. Selleks kasutatakse erinevaid manipulatsiooni võtteid.

Valeinfo on vale või ebatäpne informatsioon, mida luuakse, avaldatakse ja levitatakse eesmärgiga avalikkust teadlikult valejäreldusteni suunata ja petta. Kui näed sotsiaalmeedias kiiresti levivat üllatuslikku uudist ja teised meediaväljaanded, näiteks ERR, Postimees või Eesti Päevaleht sellele uudisele ei viita, võib tegemist olla valeuudisega.

Keera kaarte, et teada saada, mida tähendavad mõisted propaganda, valeinfo ehk väärinfo ja demagoogia.

Propaganda on ideede, vaadete sihikindel levitamine (propageerimine), selgitamine ja põhjendamine. Levinuim on poliitiline propaganda, millele on sageli iseloomulik positiivsete aspektide ületähtsustamine ning negatiivsete vähendamine või nende mahavaikimine.

Demagoogia on hämamine, eksiteele viimine tõe moonutamise või pettelubadustega. Kasutatakse tihti avalikes aruteludes, emotsionaalsetes kõnedes, kui faktidest või argumentidest jääb puudu, aga veenmissoov on suur.

DEMAGOOGIA

VALEINFO

PROPAGANDA

Vaata pilte ja mõtle, kas tegemist on propaganda, valeinfo levitamise või demagoogiaga?

Vaata ära järgmine videoklipp, mille koostamisel on kasutatud tehisaru* (AI-d).

*Tehisaru võimaldab valmistada sisu, mis näib väga tõene ja selle abil on lihtne koostada materjale valeinfo levitamiseks.

Kuidas tulemusi lugeda?

6 - 5 punkti - Väga tubli! Sa suudad valimiste infosõjas vastu pidada. Sellegi poolest vaata ära veel järgmisel slaidil videolõik.

4 või vähem punkti - Sa oled kursis, mis sotsiaalmeedias toimub, kuid infosõjas vastu pidamiseks soovitame infot juurde hankida. Vaata ka ära järgmisel slaidil olev videolõik.

Lõpetuseks vaata veel ära järgmine videolõik.

Aitäh, et läbisid õpiampsu!