Jõuluviktoriin
alusta
Milliselt maalt pärineb jõulukaardi saatmise traditsioon ning millises linnas ja millal trükiti esimene jõulukaart?
Saksamaal Bremeni linnas 1753. a. Kaardil on kujutatud Bremeni linna moosekante jõulusümboolikaga
Inglismaal Londonis 1843. a. Kaardil on kujutatud pidutsevat perekonda
Austrias Grazi linnas 1878. a. Kaardil on kujutatud jõulukaunistustes pagaritöökoda
ÕIGE!
Greetings card, John Callcott Horsley, 1843, England. Museum no. MSL.3293-1987. © Victoria and Albert Museum, London.
Jõulukaardi saatmise traditsioon pärineb Inglismaalt. Esimene kaart trükiti Londonis 1843. aastal. Kaardil on kujutatud pidutsevat perekonda.
Vaata Eesti vanu jõulukaarte!
EDASI
Mis liiki jõulupuu tuuakse tuppa Kihnu saarel?
Kuusk
Kadakas
Mänd
ÕIGE!
Kihnus tuuakse jõululaupäeval tuppa mänd, sest kuuski saarel nii palju ei kasva, et kõigile jaguks. Loe lisa siit raamatust!
EDASI
Mis riigis kaunistati kirjalike allikate kohaselt jõulude ajal esimest korda kuusepuud?
Saksamaal
Eestis
Lätis
ÕIGE!
Edela-Saksamaad, täpsemalt Elsassi (tänapäeval Prantsusmaale kuuluv Alsace) peetakse enamasti jõulupuu sünnikoduks. Ent esimese jõulupuu tiitli nimel on teisigi võistlejaid (nt Tallinn ja Riia). Loe jõulupuude kohta lisaks SIIT.
EDASI
Jõuluvana kujutati alguses eri värvi riietuses, prooviti rohelist, lillat, sinist ja teisigi värve. Lõpuks muutus populaarseks punane kuub. Millal murdis läbi jõuluvana punane riietus?
19. sajandi alguses
19. sajandi lõpus
20. sajandi lõpus
ÕIGE!
Nüüdisaegse punakuuelise jõuluvana (Santa Claus) eelkäijaks peetakse 4. sajandil Väike-Aasias elanud Myra piiskop Nikolausi, kes oli kuulus oma heade tegude poolest. Ta levis kiiresti Euroopasse ning Ameerikasse jõudis jõuluvana 19. sajandi keskpaigas. 20. sajandil kujunes välja ka jõuluvana nüüdisaegne väline kuju: valge habe, teravatipuline tutiga müts, punane kuub valgest karusnahast krae ja käistega. Sellele kuvandile aitasid kaasa Coca-Cola reklaamid 1930. aastatel.Loe lisa!
EDASI
Mitu erinevat rooga pidi jõuluõhtul laual olema?
9-12
7-10
ÕIGE!
Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Loe artiklit!
EDASI
Millisest aastast pärineb väidetavalt esimene Eestis teadaolev jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil?
1583. aastast, mil Raeapteegi omanik püstitas sissepääsu ette punaste lipsudega jõulupuu
1441. aastast, kui Mustpeade vennaskonna liikmed tõid Raekoja platsile jõulupuu
ÕIGE!
Väidetavalt juba 1441. aastal pidanud kohalik kaupmeeskond pilgarit kõrge vahaküünaldega ehitud puu ümber. Tallinna mustpeade dokumentidest ilmneb, et “puu kandmine” turuplatsile oli omane nii jõuludele kui ka vastlatele. Kas me aga teame, mida neis allikates “puu” all mõeldi? Alamsaksakeelne sõna bom oli mitmetähenduslik: see võis tähendada nii elus puud, tõkkepuud, küünlajalga kui ka kangi. Loe lisa siit!
Laenuta raamat ja loe jõulupuu traditsioonist ja rollist lähemalt.
EDASI
Meie esivanemate ühe lemmikuma jõulumängu "Passilöömise" peamiseks tegevuseks oli...
... õllekannu purustamine ühe hoobiga.
... nuutidega üksteise peksmine.
... lumepalli viskamine üle rehetare katuse.
... rusikaga rütmiliselt vastu lauda löömine.
ÕIGE!
Passilöömist on nimetatud ka patsilöömiseks, tsütsilöömiseks, jõulutsütsiks ja utsi-patsiks. Mängus peksti üktseist „passi“ ehk õlgedest kokku keeratud nuudiga. Sellele eelnes sõnaline osa.
Loe siit ajakirjast, missugune kõnelus mängu juurde käis!
Laenuta raamat ja tutvu lähemalt lõunaeesti kalendripärimusega.
EDASI
Kes või mis oli jõuluorikas?
Siga, kes enne tapmist kõige kõvemini ruigas
Mõisakoormistest jõuludeks vabastatud pärisori
See, kes jõulude ajal kirikusse ei läinud
Nuumpõrsas või seakujuline leib
ÕIGE!
Pühadelaual pidi kindlasti olema jõuluorikas - just selleks puhuks nuumatud põrsas. Sageli oli selleks aga sümboolne seakujuline leivapäts rukki- või nisujahust. Seda leiba söödi alles jõulu viimasel pühal, jagades igale pereliikmele ja kariloomale tükikesi sellest või hoiti koguni jüripäevani ja seda kõike ikka lootuses, et vilja- ja karjaõnn majja tulevad. Loe lisa!
EDASI
Kuidas "anti jõuludele juua"?
Pritsiti õlgedele õlut
Pritsiti üksteist veega
Peeti õllejoomisvõistlust pereliikmete vahel
Pakuti jõuluvanale juua
ÕIGE!
Jõulude ajal toodi tuppa õled ja õlgesid pritsiti ka õlle ehk jõulukahjaga. Vanemast ajast on veel teada õlgedele või erilisele toanurka asetatud viljavihule jõulukahja sortsutamist. Sellist viljavihku on peetud vilja(kus)haldjaks. Vanal ajal visati jõulukahja lisaks ka saunakerisele, kaevu ja loomadele. Loe lisa siit!
EDASI
10
Vanade traditsioonide järgi liikus jõulude ajal ringi jõuluhani. Mida jõuluhani tegi?
Kontrollis loomalauda puhtust ja loomasööda olemasolu
Kontrollis lapsi
Kontrollis, kas õled on toas
ÕIGE!
Jõuluhani liikus ringi jõululaupäeval, käis saunalisi, peamiselt naisi ja lapsi kontrollimas ning kimbutamas. Sulistas nokaga vees, jõi õlut või vett, nokkis, näpistas ja lõi nokaga või andis vitsa. Hanega hirmutati lapsi. Komme oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal veel ka 1980. aastatel.
Laenuta raamat ja loe, missugune hani välja nägi.
Loe, kelleks vanad eestlased veel end maskeerisid!
EDASI
11
Jõulude ajal oli tavaks meesterahvastel üle vaadata kõik tööriistad. Mida tuli tööriistadega teha?
Uue aasta esimeseks tööks tööriistad ära puhastada
Viia tagasi laenatud tööriistad
Tööriistad toodi varju alla ja talu piiridesse
ÕIGE!
Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal ja varju alla toodud. Lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Loe siit!
EDASI
12
Miks ei tohtinud jõululaupäeva öösel magada?
Muidu tuleb kehv heina-aasta
Muidu oled terve järgmise aasta unine
Loodeti hingi kohata
Kardeti talveunne jääda
ÕIGE!
Arvati, et kes jõuluööl magab, see on kogu aasta unine.
Loe tähtpäevade kohta lähemalt.
Tutvu veel põnevate vanaaegsete jõulukommetega!
EDASI
13
Miks tuli jõulu esimesel pühal panna hõberubla või -sõrmus vette ja pesta selle veega nägu?
Siis on nägu noor ja ilus ning haigused ei tule uuel aastal kallale
Siis tuleb aru pähe
See tagab tuleval aastal hea viljasaagi
ÕIGE!
Jõulukaart, Kirjastaja: Wilhelm S. Schroeder, 1931. a
Vanasti pesi terve pere kausist, kuhu peremees jõuluõhtul mõne hõbedast eseme pani. Usuti, et siis on nägu noor ja ilus ning haigused ei tule uuel aastal kallale. Laenuta endale raamat ja loe lisa!
EDASI
Lugemissoovitusi:
EDASI
Aitäh, et mängisid! Häid pühi!
MÄNGI UUESTI!
Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.
Proovi uuesti!
Jõuluviktoriin
RR haridus
Created on November 26, 2024
Start designing with a free template
Discover more than 1500 professional designs like these:
View
Urban Illustrated Presentation
View
3D Corporate Reporting
View
Discover Your AI Assistant
View
Vision Board
View
SWOT Challenge: Classify Key Factors
View
Explainer Video: Keys to Effective Communication
View
Explainer Video: AI for Companies
Explore all templates
Transcript
Jõuluviktoriin
alusta
Milliselt maalt pärineb jõulukaardi saatmise traditsioon ning millises linnas ja millal trükiti esimene jõulukaart?
Saksamaal Bremeni linnas 1753. a. Kaardil on kujutatud Bremeni linna moosekante jõulusümboolikaga
Inglismaal Londonis 1843. a. Kaardil on kujutatud pidutsevat perekonda
Austrias Grazi linnas 1878. a. Kaardil on kujutatud jõulukaunistustes pagaritöökoda
ÕIGE!
Greetings card, John Callcott Horsley, 1843, England. Museum no. MSL.3293-1987. © Victoria and Albert Museum, London.
Jõulukaardi saatmise traditsioon pärineb Inglismaalt. Esimene kaart trükiti Londonis 1843. aastal. Kaardil on kujutatud pidutsevat perekonda.
Vaata Eesti vanu jõulukaarte!
EDASI
Mis liiki jõulupuu tuuakse tuppa Kihnu saarel?
Kuusk
Kadakas
Mänd
ÕIGE!
Kihnus tuuakse jõululaupäeval tuppa mänd, sest kuuski saarel nii palju ei kasva, et kõigile jaguks. Loe lisa siit raamatust!
EDASI
Mis riigis kaunistati kirjalike allikate kohaselt jõulude ajal esimest korda kuusepuud?
Saksamaal
Eestis
Lätis
ÕIGE!
Edela-Saksamaad, täpsemalt Elsassi (tänapäeval Prantsusmaale kuuluv Alsace) peetakse enamasti jõulupuu sünnikoduks. Ent esimese jõulupuu tiitli nimel on teisigi võistlejaid (nt Tallinn ja Riia). Loe jõulupuude kohta lisaks SIIT.
EDASI
Jõuluvana kujutati alguses eri värvi riietuses, prooviti rohelist, lillat, sinist ja teisigi värve. Lõpuks muutus populaarseks punane kuub. Millal murdis läbi jõuluvana punane riietus?
19. sajandi alguses
19. sajandi lõpus
20. sajandi lõpus
ÕIGE!
Nüüdisaegse punakuuelise jõuluvana (Santa Claus) eelkäijaks peetakse 4. sajandil Väike-Aasias elanud Myra piiskop Nikolausi, kes oli kuulus oma heade tegude poolest. Ta levis kiiresti Euroopasse ning Ameerikasse jõudis jõuluvana 19. sajandi keskpaigas. 20. sajandil kujunes välja ka jõuluvana nüüdisaegne väline kuju: valge habe, teravatipuline tutiga müts, punane kuub valgest karusnahast krae ja käistega. Sellele kuvandile aitasid kaasa Coca-Cola reklaamid 1930. aastatel.Loe lisa!
EDASI
Mitu erinevat rooga pidi jõuluõhtul laual olema?
9-12
7-10
ÕIGE!
Jõuluõhtul tuli süüa 9-12 korda või panna lauale vastav arv roogasid. Rikkalikult kaetud laud oli varasemal ajal pika paastuaja lõppemise märgiks, kuid ühtlasi tagatis, et uuel aastal on külluslikult toitu. Loe artiklit!
EDASI
Millisest aastast pärineb väidetavalt esimene Eestis teadaolev jõulupuu Tallinnas Raekoja platsil?
1583. aastast, mil Raeapteegi omanik püstitas sissepääsu ette punaste lipsudega jõulupuu
1441. aastast, kui Mustpeade vennaskonna liikmed tõid Raekoja platsile jõulupuu
ÕIGE!
Väidetavalt juba 1441. aastal pidanud kohalik kaupmeeskond pilgarit kõrge vahaküünaldega ehitud puu ümber. Tallinna mustpeade dokumentidest ilmneb, et “puu kandmine” turuplatsile oli omane nii jõuludele kui ka vastlatele. Kas me aga teame, mida neis allikates “puu” all mõeldi? Alamsaksakeelne sõna bom oli mitmetähenduslik: see võis tähendada nii elus puud, tõkkepuud, küünlajalga kui ka kangi. Loe lisa siit!
Laenuta raamat ja loe jõulupuu traditsioonist ja rollist lähemalt.
EDASI
Meie esivanemate ühe lemmikuma jõulumängu "Passilöömise" peamiseks tegevuseks oli...
... õllekannu purustamine ühe hoobiga.
... nuutidega üksteise peksmine.
... lumepalli viskamine üle rehetare katuse.
... rusikaga rütmiliselt vastu lauda löömine.
ÕIGE!
Passilöömist on nimetatud ka patsilöömiseks, tsütsilöömiseks, jõulutsütsiks ja utsi-patsiks. Mängus peksti üktseist „passi“ ehk õlgedest kokku keeratud nuudiga. Sellele eelnes sõnaline osa. Loe siit ajakirjast, missugune kõnelus mängu juurde käis!
Laenuta raamat ja tutvu lähemalt lõunaeesti kalendripärimusega.
EDASI
Kes või mis oli jõuluorikas?
Siga, kes enne tapmist kõige kõvemini ruigas
Mõisakoormistest jõuludeks vabastatud pärisori
See, kes jõulude ajal kirikusse ei läinud
Nuumpõrsas või seakujuline leib
ÕIGE!
Pühadelaual pidi kindlasti olema jõuluorikas - just selleks puhuks nuumatud põrsas. Sageli oli selleks aga sümboolne seakujuline leivapäts rukki- või nisujahust. Seda leiba söödi alles jõulu viimasel pühal, jagades igale pereliikmele ja kariloomale tükikesi sellest või hoiti koguni jüripäevani ja seda kõike ikka lootuses, et vilja- ja karjaõnn majja tulevad. Loe lisa!
EDASI
Kuidas "anti jõuludele juua"?
Pritsiti õlgedele õlut
Pritsiti üksteist veega
Peeti õllejoomisvõistlust pereliikmete vahel
Pakuti jõuluvanale juua
ÕIGE!
Jõulude ajal toodi tuppa õled ja õlgesid pritsiti ka õlle ehk jõulukahjaga. Vanemast ajast on veel teada õlgedele või erilisele toanurka asetatud viljavihule jõulukahja sortsutamist. Sellist viljavihku on peetud vilja(kus)haldjaks. Vanal ajal visati jõulukahja lisaks ka saunakerisele, kaevu ja loomadele. Loe lisa siit!
EDASI
10
Vanade traditsioonide järgi liikus jõulude ajal ringi jõuluhani. Mida jõuluhani tegi?
Kontrollis loomalauda puhtust ja loomasööda olemasolu
Kontrollis lapsi
Kontrollis, kas õled on toas
ÕIGE!
Jõuluhani liikus ringi jõululaupäeval, käis saunalisi, peamiselt naisi ja lapsi kontrollimas ning kimbutamas. Sulistas nokaga vees, jõi õlut või vett, nokkis, näpistas ja lõi nokaga või andis vitsa. Hanega hirmutati lapsi. Komme oli tuntud Lääne-Eestis ja Saaremaal veel ka 1980. aastatel. Laenuta raamat ja loe, missugune hani välja nägi.
Loe, kelleks vanad eestlased veel end maskeerisid!
EDASI
11
Jõulude ajal oli tavaks meesterahvastel üle vaadata kõik tööriistad. Mida tuli tööriistadega teha?
Uue aasta esimeseks tööks tööriistad ära puhastada
Viia tagasi laenatud tööriistad
Tööriistad toodi varju alla ja talu piiridesse
ÕIGE!
Tööriistade puhul kanti hoolt, et nad oleksid talu piires oma tavalisel kohal ja varju alla toodud. Lagedal olevad sõiduriistad pöörati küljeli, vokid, õmblusmasinad jm kaeti kinni. Loe siit!
EDASI
12
Miks ei tohtinud jõululaupäeva öösel magada?
Muidu tuleb kehv heina-aasta
Muidu oled terve järgmise aasta unine
Loodeti hingi kohata
Kardeti talveunne jääda
ÕIGE!
Arvati, et kes jõuluööl magab, see on kogu aasta unine. Loe tähtpäevade kohta lähemalt.
Tutvu veel põnevate vanaaegsete jõulukommetega!
EDASI
13
Miks tuli jõulu esimesel pühal panna hõberubla või -sõrmus vette ja pesta selle veega nägu?
Siis on nägu noor ja ilus ning haigused ei tule uuel aastal kallale
Siis tuleb aru pähe
See tagab tuleval aastal hea viljasaagi
ÕIGE!
Jõulukaart, Kirjastaja: Wilhelm S. Schroeder, 1931. a
Vanasti pesi terve pere kausist, kuhu peremees jõuluõhtul mõne hõbedast eseme pani. Usuti, et siis on nägu noor ja ilus ning haigused ei tule uuel aastal kallale. Laenuta endale raamat ja loe lisa!
EDASI
Lugemissoovitusi:
EDASI
Aitäh, et mängisid! Häid pühi!
MÄNGI UUESTI!
Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.
Proovi uuesti!