Mobiilivaade - MKpäevad2024

Alusta

KÜSIMUS 1/10

3-4 tundi

Alates aastast 1958 sai Pärnust Tallinnasse sõita uue moodsa bussiga, mida rahvasuus kutsuti ka reaktiivbussiks. Kui kaua kestis sõit selle moodsa bussiga?

Foto: Ajapaik

2-3 tundi

1-2 tundi

Õige vastus!

EDASI

https://www.maanteemuuseum.ee/

Fotod: Maanteemuuseum

Aastal 1958 sai Pärnust Tallinnasse bussiga ZIL-127 juba kolme-nelja tunniga, mille kohta kirjutab A. Raik raamatus "Pärnu kuurort 1838-1958",

et uued bussid on mugavad ja kiired. Reisid toimusid kuus korda ööpäevas.

Pärnu-Tallinna bussiliikluse esimesed katsetused tehti aastal 1922 autobussiga Horch, mil sõiduaeg ühest linnast teise kestis kokku 6 tundi.

KÜSIMUS 2/10

Aastal 1937 pandi Pärnust käima uus reisimiseks mõeldud laevaliin, mida teenindas kauba-reisiaurik Kalevipoeg. Kuhu sai sellega Pärnust sõita?

Klaipeda

Stockholm

Heltermaa

Foto: Ajapaik

Õige vastus!

Pika ja värvika ajalooga aurik Kalevipoeg (endise nimega Aleksei) hakkas alates aastast 1937 reisijaid sõidutama liinil Pärnu-Kuivastu- Stockholm.

EDASI

Olaf Esna pajatusi auriku Kalevipoeg ajaloost

Rohkem pilte aurikust Kalevipoeg vaata siit

Foto: Pärnu Postimees

KÜSIMUS 3/10

5. augustil 1914 püstitati esimene elektriline valgusfoor Põhja-Ameerikasse Clevelandi. Selles kasutati vaid kahte värvi: punast ja rohelist. Alguses reguleeriti valgusfooridega raudteeliiklust. Liikluse intensiivistudes tekkis ka Pärnus ühel hetkel vajadus seda paremini korraldada ja reguleerida. Mis aastal paigaldati Pärnusse esimene valgusfoor?

1960

1950

1970

Foto: Ajapaik

EDASI

Õige vastus!

Esimene valgusfoor paigaldati Pärnus 1970. aastal Tallinna maantee ja Jannseni tänava ristmikule. Tallinnas pandi esimene kolme tulega foor üles juba aastal 1947 Pärnu maantee ja Suur-Karja tänava ristmikule.

Foto: Ajapaik

KÜSIMUS 4/10

Sauga ehk Pärnu lennuvälja hakati Sauga mõisa aladele rajama juba 1930. aastate lõpul seoses Eesti kaitseväe kavaga luua kogu riiki kattev lennuväljade võrgustik.Mis aastal avati aga reisijatele lennuliin Pärnu-Tallinn?

1936

1976

1956

Foto: https://www.ra.ee/fotis

EDASI

Õige vastus!

Pärnust Tallinnasse sai lennata alates aastast 1956 väikelennukiga JAK-12. Lennuk lendas Tallinna Pärnu vahel kaks korda päevas, lend kestis 45-50 minutit. Sellest tähtsast sündmusest on säilinud

https://www.ra.ee/fotis

Loe Digarist, kuidas Pärnus lennuvälja ehitati ja lennundust elustati

https://www.efis.ee/

ringvaade "Nõukogude Eesti" nr 22, juuni 1956 "Lennuühendus Pärnuga"

KÜSIMUS 5/10

1890-ndate aastate alguses asutati Pärnu esimene jalgrattaselts. 1894. aastal võitis Tallinna maanteel toimunud jalgrattavõidusõidu pärnakas Jules Treboux, kes läbis 16 versta 39 minuti ja 53 sekundiga. Treboux sai kuulsaks aga hoopis teisel alal. Millega ta kuulsaks sai?

Juveelide valmistamisega tsaari perekonnale

Foto: Rahvusarhiivi Filmiarhiiv

Sordiaretusega - tänu temale on meil Pärnu tuviõun

Esimese masinatehase asutamisega Pärnusse

Õige vastus!

'Pärnu tuviõun' (Treboux Sämling; Trebuu; Lambanina) on aretatud Pärnus 1880-ndatel aastatel, sordiaretajaks Pärnu poeglaste gümnaasiumi prantsuse keele õpetaja Jules Treboux (1834-1915)

Pärnu tuviõuna sordikirjeldus

Loe lähemalt Jules Treboux' elust

EDASI

KÜSIMUS 6/10

Pärnusse bussijaama rajamise terav vajadus sai selgeks 1930. aastaks, mil algasid kohe elavad arutelud selle asukoha üle. 1939. aasta sügiseks kavandati bussijaam praegusesse asukohta, kuid Teine maailmasõda lõi plaanid sassi ja nõukogude ajal seati bussijaam sisse ühe kuulsa pärnaka endises kodus. Kas see pärnakas oli:

Foto: Heda Piiriste

Linnaarhitekt Olev Siinmaa

Kullassepp Gustav Fabergé

Linnapea Oscar Alexander Brackmann

EDASI

Õige vastus!

Oscar Alexander Brackmann (1841-1927) oli Pärnu linnapea kokku 38 aastat. Brackmanni kodu asus Ringi tn 3 (tollal Ringstrasse). Tema auks kandis tänav aastail 1927-1940 Brackmanni tänava nime.Nõukogude ajal asusid Brackmanni majas bussijaama piletikassad ja ooteruum.

Loe Oscar Alexander Brackmannist

Foto: Vikipeedia

Loe Pärnu bussijaama asukohalugu

KÜSIMUS 7/10

Koos Rootsi ajaga saabus Eesti- ja Liivimaale korraldatud posti- ja reisijatevedu, rajati hobupostijaamade võrk. Kuigi 18. sajandil pidid postipoisid olema töökad ja karsked ning kõrtsmikel oli lausa keelatud neile viina ja õlut müüa, on endistes postijaamades tegutsenud või tegutsemas kõrtsid.Millises neist kolmest postijaamast tegutseb tänaseni kõrts?:

Fotod: Ajapaik

Audru

Pärnu

Lodja

Fotod: Ajapaik

Õige vastus!

Pärnu postijaama majas tegutseb trahter Postipoiss. 17. sajandil ehitatud kivielamus oli varem lihakarn, 1844. a kohandati hoone hobupostijaamaks. 1979. aastal avati majas trahter Postipoiss.Audru postijaama hoones asunud trahter Kuldlõvi lõpetas tegevuse 2004. aastal, Lodja postijaamas pole aga kõrtsi olnud.

Foto: Heda Piiriste

EDASI

Pärnu postijaama hoone ajaloost saab lugeda sellest raamatust

KÜSIMUS 8/10

Esimese silla üle Pärnu jõe sai Pärnu linn 1803. aastal - kolmest kihist palkidest kokku pandud keskelt lahtikäiva ujuvsilla, millele olid sõiduteeks naelutatud lauad. Sild eemaldati 1938. aastal peale Suursilla valmimist. Kas seda silda hüüti:

Puusild

Foto: DIGAR

Väikesild

Nahksild

Õige vastus!

Vastus: Seda üle 100 aasta püsinud silda hüüti rahvasuus Nahksillaks, küllap seetõttu, et sild oli painduv nagu nahk. Mõnda aega seisid Nahksild ja Suursild kõrvuti, kuni Konstantin Päts Suursilla 1938. aasta 6. novembril avas (vt fotol).1944. aastal rajati puruks pommitatud Suursilla kõrvale ajutine puusild, mis lammutati, kui praegune kesklinna sild 31. detsembril 1956 avatud sai.

EDASI

Vaata vanu fotosid Pärnu sildadest arhiivis DIGAR

KÜSIMUS 9/10

Postkontor

Ehitusvalitsus

See Rüütli tänava maja on kaunilt pidurüüsse ehitud Eesti Vabariigi XX juubeli puhuks 24. veebruaril 1938. a. Mis asutus tol ajal selles hoones tegutses?

Raamatukogu

EDASI

Õige vastus!

Rüütli 25 majas asus 1938. aastal postkontor.Tänavu, aastal 2024 sai see hoone värskelt renoveeritud ning majas on tegutsemist alustanud koostöötamiskeskus.

Fotod: Heda Piiriste

https://postiajalugu.ee

KÜSIMUS 10/10

Johann VoldemarJannsen

Raudtee jõudis Pärnusse 1896. aastal - 5. oktoobril väljus rahva rõõmuhõisete saatel esimene rong Pärnust Valga suunas.1909. aasta 7. juunil astus Pärnu raudteejaamas rongile üks väga lugupeetud pärnakas, et sõita Valga kaudu Peterburi nõupidamisele välisministeeriumis. Sinna ta aga ei jõudnud, sest reisi ajal tabas teda südameatakk ja ta suri Valga raudteejaamas. Kas see kuulus inimene oli:

Georg Lurich

Friedrich Fromhold Martens

Õige vastus!

Pärnus sündinud professor Friedrich Fromhold Martens (1845–1909) oli üks väljapaistvamaid Eestist pärit Vene impeeriumi amentikke. Keisri salanõunik Martens on läinud ajalukku rahvusvahelise õiguse uuendajana. Jaan Kross on kirjutanud romaani “Professor Martensi ärasõit” Martensi (1845–1909) surmaeelse monoloogi ja minevikumeenutusena. Romaanis on kirjeldatud tolleaegset Pärnut.

Kas küsimused said juba otsa?

Tutvu romaani sisuga või laenuta raamat:

Loe, kuidas raudtee Pärnusse jõudis

Oled leidnud vastused kõigile kümnele küsimusele. AITÄH OSALEMAST! Hoiame ühendust - kohtume raamatukogus!

Küsimused koostasid Regina Ester ja Heda Piiriste

Lisalugemist: