Taasiseseisvumine

Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse organiseeritud protestimiiting Vabaduse väljakul seoses riigipöördekatsega NSV Liidus. Foto: Verner Puhm. Rahvusarhiiv

Taasiseseisvumispäev

ALUSTA

1/10

Mida küsiti rahvalt 3. märtsil 1991. a toimunud referendumil?

Referendum Sillamäel. Foto: L. Michelon Rahvusarhiiv

Kas pooldate eesti keele riigikeeleks kuulutamist?

Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Kas pooldate Eesti Vabariigi presidendi otsevalimisi?

Arnold Rüütel valimas. Foto: L. Michelson Rahvusarhiiv

Õige VASTUS!

3. märtsil toimunud iseseisvusreferendumist võttis osa 82,86% valimisõiguslikest elanikest ja 77,83% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist.

EDASI

Loe veel

2/10

Mis sündmus toimus Nõukogude Liidus 19.-22. augustil 1991?

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kaart, 1941.

Sõjaväeline riigipöördekatse ehk putš

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongress

Üleriigilised rahvarahutused

Õige vastus!

Tankid piiravad Punast väljakut. Foto: L. Michelson Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443381&_xr=668f9a9ec6dda

Nõukogude Liidu vanameelsed juhid, kes ei olnud rahul president Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga ja soovisid peatada Nõukogude Liidu lagunemist, üritasid Moskvas riigipööret. Putš kukkus läbi ja Eesti kasutas segaduste aega iseseisvuse taastamiseks.

EDASI

Loe veel

3/10

Reisilaevaga

Kuidas saabus peaminister Edgar Savisaar 19. augusti õhtul Helsingist Tallinnasse?

Kaatriga

Purjekaga

Peaminister Edgar Savisaar viibis Rootsis ja üritas leida võimalust Tallinna pääsemiseks. Jõudnud Helsingisse, siirdus ta F. Tuglase seltsi, kus ootas juba välisminister Lennart Meri. „Viimase valgega astusime Eesti valitsuse rannalaevukesele ning valges ülikonnas Meri jäi kaile, teadmata, millised on meie šansid järgmise kahe-kolme tunni jooksul. Mäletan paljudest mustadest punktidest särisevat rohelist radariekraani, mis muutis nähtavaks ka ööpimeduses varitsevad Nõukogude sõjalaevad, samas aidates leida nende vahel ohutut koduteed.“

Kadri Must. Iseseisvuspäeva sünd. Tartu, 2000, lk. 53.Foto: Kari Sarkkinen, Comet.

Õige VASTUS!

Peaminister Edgar Savisaar saabus Tallinnasse kaatriga. Ta viibis 19. augustil Rootsis ja üritas leida võimalust Tallinnasse pääsemiseks. Otsustati tulla läbi Helsingi, kuhu saadeti Savisaarele vastu kaater.

Spordileht, nr. 57, 20 mai 1988

Viktor Kingissepp (1888-1922) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Tegeles Eesti riigi vastase tegevusega olles põrandaalusena Eestis, arreteeriti ja hukati ööl vastu 4. maid 1922. aastal. Ajalooliselt on Kuressaare kandnud nime Arensburg, 1918. aastal võeti kasutusele eestikeelne nimi Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) oli nimeks taas Arensburg ning Kingissepaks nimetati Kuressaare 15. mail 1952. aastal vastu võetud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 23. juunil 1988 anti välja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Kingissepa rajooni Kingissepa linna endise nimetuse Kuressaare ennistamise kohta. Kingissepa nime kandsid nõukogude ajal mitmed kolhoosid ja suur hulk tänavaid Eesti erinevates linnades.

EDASI

Loe veel

Viktor Kingissepp Rahvusarhiiv

Milline on Sinu lemmik kilekott?

4/10

Kes oli see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, kelle haamrilöök kuulutas Eesti Vabariigi iseseisvaks?

Kolme Balti riigi ülemnõukogu esimehe erakorraline kohtumine Vilniuses. Eesti delegatsioonRahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=226366&_xr=66bdaac95c51e

Ülo Nugis

Arnold Rüütel

Edgar Savisaar

Ülo Nugis, august 1992. a. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=419095&_xr=66bdb1c79c4d0

Õige vastus

Ülo Nugis (1944–2011) oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik ja juhataja, samuti VII Riigikogu liige ja esimees ning VIII Riigikogu ja IX Riigikogu liige.

EDASI

Loe veel

5/10

Mitu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget hääletas otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest” poolt?

EV Ülemnõukogu istungjärk, 20.–21. august. Foto: T. Veermäe Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443097&_xr=669111d59006a

59

69

99

Õige vastus!

Pärast Eesti Riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. Keskel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Foto: T. Veermäe Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443103&_xr=669123bf8cf04

Eesti riikliku iseseisvuse poolt hääletas 69 saadikut. 105-liikmelisest Ülemnõukogust oli kohal 70 rahvasaadikut, Kaido Kama oli kohal, aga ei võtnud hääletusest osa.

EDASI

Loe veel

6/10

Miks ei edastanud Eesti Televisioon 21. augustil 1991. a saateid?

Vaade toa nurka, kus televiisor ja sellel rahvarõivais nukk. Seinal riiulike pühapildi ja suveniiridega., ERM Fk 2432:348, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/883793

Narva hüdro-elektrijaam sai pommitabamuse

Dessantväelased hõivasid raadio- ja telemaja

Dessantväelased hõivasid teletorni alumised korrused

Foto: Peeter Hütt

Putš. Sõjaväelased istuvad all teletorni juures. Foto: Erik Prozes. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443297&_xr=66866b844821a

Õige vastus!

21. augustil 1991. a varahommikul ründasid Pihkva dessantväelased Tallinna teletorni. Torni kaitsjad olid rauduksega suletud ruumis 22. korrusel, kus asusid rahvusvahelise side seadmed ning raadio- ja telekommunikatsiooni vahendid. Telekanalid olid välja lülitatud, aga Eesti Raadio edastas teateid toimuva kohta. 22. augusti õhtul lõppes rünnak teletornile ja Eesti Televisiooni saated taastusid.

Loe veel

EDASI

7/10

Soome

Mis riik tunnustas esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki?

Suurbritannia

Island

Eesti Vabariigi president Lennart Meri (paremal) annab üle Maarjamaa I klassi risti endisele Islandi välisministrile Jon Baldvin Hannibalssonile. Foto: P. Langovits Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=243015&_xr=6690fbe956b71

õige vastus!

Island oli esimene riik, mis tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Tänutäheks tunnustuse eest nimetati 1998. aasta augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks.

EDASI

Loe veel

8/10

Monumendi mahavõtmine Tallinnas. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=386167&_xr=66c343426bc7f

Kelle kuju eemaldati Tallinna kesklinnast 23. augustil 1991. a?

Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäel. Nõukogude-aegsed monumendid. Foto: Urve Rukki Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=883590&_xr=66c3480a955cc

Viktor Kingissepp

Pronkssõdur

Lenin

Lenini kuju eemaldamine Tallinnas, 23. august. Foto: H. Leppikson Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=471076&_xr=668e5087b54dc

õige vastus!

edasi

23. augustil 1991 eemaldati Tallinnas Rävala pst-l asunud EKP Keskkomitee hoone eest Lenini kuju.

EDASI

Loe veel

Loe veel

Loe veel

9/10

Mis riik avas esimesena suursaatkonna Tallinnas?

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295025/264475/page/2

Rootsi

Soome

Ameerika Ühendriigid

Õige vastus!

Rootsi saatkonna avamine. Foto: Harald Leppikson. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=553246&_xr=66bef00ac8350

28. augustil taastati Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel diplomaatilised suhted ja järgmisel päeval avati saatkond Tallinnas.

EDASI

Loe veel

10/10

Kes kuuluvad 20. Augusti Klubisse?

Riigikogu fotoarhiiv

20. augustil 1991 sündinud lapsed

Eesti iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmed

Eesti iseseisvust tunnustanud riikide juhid

20. Augusti Klubi liikmed koos president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Kaja Kallasega, 20. august 2021. Foto: E. Peinar Riigikogu fotoarhiiv

õige vastus!

Eesti iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmed kuuluvad 20. Augusti Klubisse. Klubi loodi 1994. a augustis ja selle peaeesmärk on kaasa aidata Eesti riikluse kindlustamisele ja arengule.

EDASI

Loe veel

VIIDE

AITÄH,

et tuletasid meelde Eesti iseseisvuse taastamise lugu!

MÄNGI UUESTI

UURI LISAKS

Uuri lisaks

"Vabaduse tee" saated

"MEIE PARLAMENT JA AEG" VEEBINÄITUS

MÄNGI UUESTI

Proovi uuesti

Jõudnud Helsingisse, siirdus ta F. Tuglase seltsi, kus ootas juba välisminister Lennart Meri. „Viimase valgega astusime Eesti valitsuse rannalaevukesele ning valges ülikonnas Meri jäi kaile, teadmata, millised on meie šansid järgmise kahe-kolme tunni jooksul. Mäletan paljudest mustadest punktidest särisevat rohelist radariekraani, mis muutis nähtavaks ka ööpimeduses varitsevad Nõukogude sõjalaevad, samas aidates leida nende vahel ohutut koduteed.“

Ignar Fjuk. Kommentaarid. Kaks otsustavat päeva Toompeal: (19.-20. august 1991). Tallinn, 1996, lk. 89.

Poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas

Kadri Must. Iseseisvuspäeva sünd. Tartu, 2000, lk. 77

Tiit Made. Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana: pildis ja sõnas. Tallinn 2021, lk. 160

Jüri Raidla: Kindlasti oli Ülo Nugise roll selle otsuse vastuvõtmisel ja selle istungi läbiviimisel Ülemnõukogus hindamatu väärtusega. Ma arvan, et Ülo Nugise poliitiline tähetund oli 20. augustil!

Hannes Rumm. Ülo Nugis : mees, kes vormistas iseseisvuse. Tallinn, 2021, lk. 191.

Perestroika - majandust hõlmavate suurte ümberkorralduste süsteem, mis kuulutati välja endises Nõukogude Liidus 1980ndatel poliitik M. Gorbatšovi eestvõttel

Vaata sõnastikust.

Putš - vandeseltslaste avantüürlik riigipööre või riigipöördekatse

Vaata sõnastikust.

Mõistetav, et Kostromast tulnud sõdur ei pruugi üldse teada, mis asi on see Eesti ja veelgi vähem, et seal peetakse mingit vabadusvõitlust. Sõduril polnud selge, kas ta peab kohe hakkama tulistama ja laskma pihta või hoiatuseks õhku. Polnud selge sihtmärk ega see, kes on vaenlane. Keegi ei teadnud, kus on see konkreetne laskmise koht. Neile ei öeldud, et tuleb minna eestlasi nottima. Oli vaid käsk minna ja lubadus, et kohapeal selgub. Rullus täielikult ettevalmistamata protseduur. Paistis silma üldine peataolek.

Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 358.