Taasiseseisvumine

Eestimaa Rahvarinde Eestseisuse organiseeritud protestimiiting Vabaduse väljakul seoses riigipöördekatsega NSV Liidus. Foto: Verner Puhm. Rahvusarhiiv

ALUSTA

Taasiseseisvumispäev

Referendum Sillamäel. Foto: L. Michelon Rahvusarhiiv

Kas pooldate eesti keele riigikeeleks kuulutamist?

Kas teie tahate Eesti Vabariigi riikliku iseseisvuse ja sõltumatuse taastamist?

Kas pooldate Eesti Vabariigi presidendi otsevalimisi?

Mida küsiti rahvalt 3. märtsil 1991. a toimunud referendumil?

1/10

Loe veel

Arnold Rüütel valimas. Foto: L. Michelson Rahvusarhiiv

EDASI

3. märtsil toimunud iseseisvusreferendumist võttis osa 82,86% valimisõiguslikest elanikest ja 77,83% referendumil osalenuist pooldas iseseisvuse taastamist.

Õige VASTUS!

Üleriigilised rahvarahutused

Nõukogude Liidu Kommunistliku Partei kongress

Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liidu kaart, 1941.

Mis sündmus toimus Nõukogude Liidus 19.-22. augustil 1991?

Sõjaväeline riigipöördekatse ehk putš

2/10

Tankid piiravad Punast väljakut. Foto: L. Michelson Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443381&_xr=668f9a9ec6dda

EDASI

Loe veel

Nõukogude Liidu vanameelsed juhid, kes ei olnud rahul president Mihhail Gorbatšovi perestroikapoliitikaga ja soovisid peatada Nõukogude Liidu lagunemist, üritasid Moskvas riigipööret. Putš kukkus läbi ja Eesti kasutas segaduste aega iseseisvuse taastamiseks.

Õige vastus!

Kaatriga

3/10

Kuidas saabus peaminister Edgar Savisaar 19. augusti õhtul Helsingist Tallinnasse?

Reisilaevaga

Purjekaga

Kadri Must. Iseseisvuspäeva sünd. Tartu, 2000, lk. 53.Foto: Kari Sarkkinen, Comet.

Viktor Kingissepp (1888-1922) oli kommunistlik revolutsionäär, Eestimaa Kommunistliku Partei rajaja ja juht. Tegeles Eesti riigi vastase tegevusega olles põrandaalusena Eestis, arreteeriti ja hukati ööl vastu 4. maid 1922. aastal. Ajalooliselt on Kuressaare kandnud nime Arensburg, 1918. aastal võeti kasutusele eestikeelne nimi Kuressaare. Saksa okupatsiooni ajal (1941-1944) oli nimeks taas Arensburg ning Kingissepaks nimetati Kuressaare 15. mail 1952. aastal vastu võetud Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlusega. 23. juunil 1988 anti välja ENSV Ülemnõukogu Presiidiumi seadlus Kingissepa rajooni Kingissepa linna endise nimetuse Kuressaare ennistamise kohta. Kingissepa nime kandsid nõukogude ajal mitmed kolhoosid ja suur hulk tänavaid Eesti erinevates linnades.

EDASI

Spordileht, nr. 57, 20 mai 1988

Viktor Kingissepp Rahvusarhiiv

Peaminister Edgar Savisaar viibis Rootsis ja üritas leida võimalust Tallinna pääsemiseks. Jõudnud Helsingisse, siirdus ta F. Tuglase seltsi, kus ootas juba välisminister Lennart Meri. „Viimase valgega astusime Eesti valitsuse rannalaevukesele ning valges ülikonnas Meri jäi kaile, teadmata, millised on meie šansid järgmise kahe-kolme tunni jooksul. Mäletan paljudest mustadest punktidest särisevat rohelist radariekraani, mis muutis nähtavaks ka ööpimeduses varitsevad Nõukogude sõjalaevad, samas aidates leida nende vahel ohutut koduteed.“

Õige VASTUS!

Loe veel

Peaminister Edgar Savisaar saabus Tallinnasse kaatriga. Ta viibis 19. augustil Rootsis ja üritas leida võimalust Tallinnasse pääsemiseks. Otsustati tulla läbi Helsingi, kuhu saadeti Savisaarele vastu kaater.

Milline on Sinu lemmik kilekott?

Kolme Balti riigi ülemnõukogu esimehe erakorraline kohtumine Vilniuses. Eesti delegatsioonRahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=226366&_xr=66bdaac95c51e

Kes oli see Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees, kelle haamrilöök kuulutas Eesti Vabariigi iseseisvaks?

Arnold Rüütel

Ülo Nugis

Edgar Savisaar

4/10

Ülo Nugis, august 1992. a. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=419095&_xr=66bdb1c79c4d0

Ülo Nugis (1944–2011) oli Eesti Vabariigi Ülemnõukogu saadik ja juhataja, samuti VII Riigikogu liige ja esimees ning VIII Riigikogu ja IX Riigikogu liige.

EDASI

Loe veel

Õige vastus

EV Ülemnõukogu istungjärk, 20.–21. august. Foto: T. Veermäe Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443097&_xr=669111d59006a

59

Mitu Eesti Vabariigi Ülemnõukogu liiget hääletas otsuse “Eesti riiklikust iseseisvusest” poolt?

69

99

5/10

Pärast Eesti Riikliku iseseisvuse väljakuulutamist. Keskel Eesti Vabariigi Ülemnõukogu esimees Arnold Rüütel. Foto: T. Veermäe Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443103&_xr=669123bf8cf04

EDASI

Eesti riikliku iseseisvuse poolt hääletas 69 saadikut. 105-liikmelisest Ülemnõukogust oli kohal 70 rahvasaadikut, Kaido Kama oli kohal, aga ei võtnud hääletusest osa.

Loe veel

Õige vastus!

Vaade toa nurka, kus televiisor ja sellel rahvarõivais nukk. Seinal riiulike pühapildi ja suveniiridega., ERM Fk 2432:348, Eesti Rahva Muuseum, http://www.muis.ee/museaalview/883793

Foto: Peeter Hütt

Dessantväelased hõivasid teletorni alumised korrused

Dessantväelased hõivasid raadio- ja telemaja

Narva hüdro-elektrijaam sai pommitabamuse

Miks ei edastanud Eesti Televisioon 21. augustil 1991. a saateid?

6/10

Putš. Sõjaväelased istuvad all teletorni juures. Foto: Erik Prozes. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=443297&_xr=66866b844821a

EDASI

Õige vastus!

Loe veel

21. augustil 1991. a varahommikul ründasid Pihkva dessantväelased Tallinna teletorni. Torni kaitsjad olid rauduksega suletud ruumis 22. korrusel, kus asusid rahvusvahelise side seadmed ning raadio- ja telekommunikatsiooni vahendid. Telekanalid olid välja lülitatud, aga Eesti Raadio edastas teateid toimuva kohta. 22. augusti õhtul lõppes rünnak teletornile ja Eesti Televisiooni saated taastusid.

Soome

Mis riik tunnustas esimesena taasiseseisvunud Eesti Vabariiki?

Suurbritannia

Island

7/10

Eesti Vabariigi president Lennart Meri (paremal) annab üle Maarjamaa I klassi risti endisele Islandi välisministrile Jon Baldvin Hannibalssonile. Foto: P. Langovits Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=243015&_xr=6690fbe956b71

Island oli esimene riik, mis tunnustas 1991. aastal taasiseseisvunud Eesti Vabariiki. Tänutäheks tunnustuse eest nimetati 1998. aasta augustikuus Eesti Välisministeeriumi esine väljak Islandi väljakuks.

EDASI

õige vastus!

Loe veel

Eesti Ajaloomuuseum Maarjamäel. Nõukogude-aegsed monumendid. Foto: Urve Rukki Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=883590&_xr=66c3480a955cc

Monumendi mahavõtmine Tallinnas. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=386167&_xr=66c343426bc7f

Kelle kuju eemaldati Tallinna kesklinnast 23. augustil 1991. a?

8/10

Viktor Kingissepp

Pronkssõdur

Lenin

õige vastus!

23. augustil 1991 eemaldati Tallinnas Rävala pst-l asunud EKP Keskkomitee hoone eest Lenini kuju.

Lenini kuju eemaldamine Tallinnas, 23. august. Foto: H. Leppikson Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=471076&_xr=668e5087b54dc

edasi

Loe veel

Loe veel

EDASI

Loe veel

Mis riik avas esimesena suursaatkonna Tallinnas?

Soome

https://www.digar.ee/viewer/et/nlib-digar:295025/264475/page/2

Rootsi

Ameerika Ühendriigid

9/10

Rootsi saatkonna avamine. Foto: Harald Leppikson. Rahvusarhiiv, https://www.ra.ee/fotis/index.php/et/photo/view?id=553246&_xr=66bef00ac8350

EDASI

Loe veel

28. augustil taastati Rootsi Kuningriigi ja Eesti Vabariigi vahel diplomaatilised suhted ja järgmisel päeval avati saatkond Tallinnas.

Õige vastus!

Riigikogu fotoarhiiv

Kes kuuluvad 20. Augusti Klubisse?

Eesti iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmed

20. augustil 1991 sündinud lapsed

Eesti iseseisvust tunnustanud riikide juhid

10/10

20. Augusti Klubi liikmed koos president Kersti Kaljulaidi ja peaminister Kaja Kallasega, 20. august 2021. Foto: E. Peinar Riigikogu fotoarhiiv

VIIDE

EDASI

Eesti iseseisvuse poolt hääletanud Ülemnõukogu liikmed kuuluvad 20. Augusti Klubisse. Klubi loodi 1994. a augustis ja selle peaeesmärk on kaasa aidata Eesti riikluse kindlustamisele ja arengule.

õige vastus!

Loe veel

UURI LISAKS

et tuletasid meelde Eesti iseseisvuse taastamise lugu!

MÄNGI UUESTI

AITÄH,

MÄNGI UUESTI

"Vabaduse tee" saated

"MEIE PARLAMENT JA AEG" VEEBINÄITUS

Uuri lisaks

Proovi uuesti

Ignar Fjuk. Kommentaarid. Kaks otsustavat päeva Toompeal: (19.-20. august 1991). Tallinn, 1996, lk. 89.

Jõudnud Helsingisse, siirdus ta F. Tuglase seltsi, kus ootas juba välisminister Lennart Meri. „Viimase valgega astusime Eesti valitsuse rannalaevukesele ning valges ülikonnas Meri jäi kaile, teadmata, millised on meie šansid järgmise kahe-kolme tunni jooksul. Mäletan paljudest mustadest punktidest särisevat rohelist radariekraani, mis muutis nähtavaks ka ööpimeduses varitsevad Nõukogude sõjalaevad, samas aidates leida nende vahel ohutut koduteed.“

Tiit Made. Ülemnõukogu XII iseseisvuse taastajana: pildis ja sõnas. Tallinn 2021, lk. 160

Kadri Must. Iseseisvuspäeva sünd. Tartu, 2000, lk. 77

Poolt hääletasid: Ülle Aaskivi, Mati Ahven, Andres Ammas, Tõnu Anton, Uno Anton, Lembit Arro, Hillar Eller, Kaljo Ellik, Ignar Fjuk, Illar Hallaste, Liia Hänni, Arvo Junti, Jaak Jõerüüt, Rein Järlik, Ants Järvesaar, Villu Jürjo, Hillar Kalda, Teet Kallas, Peet Kask, Johannes Kass, Kalju Koha, Valeri Kois, Mai Kolossova, Jüri Kork, Toomas Kork, Heino Kostabi, Ahti Kõo, Tiit Käbin, Ants Käärma, Mart Laar, Marju Lauristin, Enn Leisson, Jüri Liim, Jaan Lippmaa, Alar Maarend, Tiit Made, Mart Madisson, Tõnis Mets, Aavo Mölder, Ülo Nugis, Ants Paju, Eldur Parder, Heldur Peterson, Andrei Prii, Priidu Priks, Jüri E. Põld, Enn Põldroos, Koit Raud, Jüri Reinson, Andrus Ristkok, Jüri Rätsep, Arnold Rüütel, Tõnu Saarman, Edgar Savisaar, Hanno Schotter, Lehte Sööt, Aldo Tamm, Rein Tamme, Andres Tarand, Indrek Toome, Enn Tupp, Ain Tähiste, Uno Ugandi, Ülo Uluots, Heinrich Valk, Ants Veetõusme, Rein Veidemann, Helgi Viirelaid, Vaino Väljas

Hannes Rumm. Ülo Nugis : mees, kes vormistas iseseisvuse. Tallinn, 2021, lk. 191.

Jüri Raidla: Kindlasti oli Ülo Nugise roll selle otsuse vastuvõtmisel ja selle istungi läbiviimisel Ülemnõukogus hindamatu väärtusega. Ma arvan, et Ülo Nugise poliitiline tähetund oli 20. augustil!

Vaata sõnastikust.

Vaata sõnastikust.

Putš - vandeseltslaste avantüürlik riigipööre või riigipöördekatse

Perestroika - majandust hõlmavate suurte ümberkorralduste süsteem, mis kuulutati välja endises Nõukogude Liidus 1980ndatel poliitik M. Gorbatšovi eestvõttel

Tiit Made. Ükskord niikuinii. Tallinn, 2006, lk. 358.

Mõistetav, et Kostromast tulnud sõdur ei pruugi üldse teada, mis asi on see Eesti ja veelgi vähem, et seal peetakse mingit vabadusvõitlust. Sõduril polnud selge, kas ta peab kohe hakkama tulistama ja laskma pihta või hoiatuseks õhku. Polnud selge sihtmärk ega see, kes on vaenlane. Keegi ei teadnud, kus on see konkreetne laskmise koht. Neile ei öeldud, et tuleb minna eestlasi nottima. Oli vaid käsk minna ja lubadus, et kohapeal selgub. Rullus täielikult ettevalmistamata protseduur. Paistis silma üldine peataolek.