Eesti lipp 140

ALUSTA

Foto: E. Peinar. Riigikogu fotoarhiiv

EESTI LIPP 140

Üliõpilased 1878. aastal. Rahvusarhiiv

Korporatsioon Rotalia

Eesti Üliõpilaste Selts

Korporatsioon Sakala

Millise üliõpilasorganisatsiooni värvid on sinine, must ja valge?

1/11

Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed 1891. aastal. Foto: C. Treyer. Rahvusarhiiv

Eesti Üliõpilaste Seltsi vapp. Vikipeedia

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

Eesti Üliõpilaste Selts on 1870. aastal asutatud üliõpilasorganisatsioon, mis valis oma värvideks sinise, musta ja valge.

Rahvusarhiiv

Emilie Juliana Jannsen

PLM Fk 1123, Põltsamaa Muuseum

M. Laar. Karl August Hermann. Tallinn: Varrak, 2023, lk. 56.

Kes neist oli esimese sinimustvalge lipu valmistamise idee algataja ja ka üks teostajatest?

Teater muusika

Rahvusarhiiv

Foto: Parikas. Rahvusarhiiv

Pauline Henriette Hermann

Hilda Tõnisson

Millise ärkamisaja tegelase abikaasa oli esimese sinimustvalge lipu valmistamise idee algataja ja ka üks teostajatest?

2/11

Küllo Arjakas. Eesti lipp. [Tallinn] : Menu Kirjastus, 2013, lk. 31.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Esimese sinimustvalge lipu valmistamise idee algataja ja üks teostajatest oli Pauline Henriette Hermann. Tema abikaasa oli rahvusliku liikumise tegelane Karl August Hermann.

ÕIGE!

4. juunil 1884

Otepää, paremal Otepää Maarja kirik, 1900. AM _ 13741:60 F 17220, Eesti Ajaloomuuseum SA

4. juunil 1914

4. juunil 1904

Millal pühitseti Otepää kiriklas esimene sinimustvalge lipp?

3/11

Vaata lisaks

Eesti Üliõpilaste Seltsi liige, rahvusliku liikumise tegelane, kirikuõpetaja ja kirjanik Rudolf Kallas. Rahvusarhiiv

Lipu pühitses 4. juunil 1884 Otepää pastoraadi saalis kirikuõpetaja Rudolf Kallas. Pühitsemisaktsioon ei andnud aga sinimustvalgele lipule veel elu- ega avaldamisõigust. Lipp peideti Tartus EÜSi korterisse oma aega ootama.

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

Martin Lipp. Eesti Üliõpilaste Selts, AIS EAA.1767.1.1060.48 Rahvusarhiiv

Eesti kirjanike portreed - Johann Voldemar Jannsen., AM _ 2288 F 12:2, Eesti Ajaloomuuseum SA

Reprofoto. Lydia Koidula., AM _ 2286 F 8, Eesti Ajaloomuuseum SA

Martin Lipp

Johann Voldemar Jannsen

Lydia Koidula

Kes on kirjutanud sõnad laulule „Eesti lipp“ („Eesti, Eesti, ela sa!“)?

4/11

Loe lisaks

Kuula lisaks

EDASI

Martin Lipp (1854-1923) oli pastor ja kirjamees, Eesti Kirjameeste Seltsi, Eesti Kirjanduse Seltsi ja Õpetatud Eesti Seltsi liige. Kirjutanud raamatuid ja paistnud silma luuletajana.

ÕIGE!

27. juuni 1922

24. veebruar 1918

23. aprill 1919

Millal võeti vastu seadus, mis määratles sinimustvalge Eesti Vabariigi riigilipuna?

5/11

Eesti Vabariigi lipp

Eesti Vabariigi Presidendi lipp

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

Riigikogu võttis riigilipu seaduse vastu 27. juunil 1922. aastal.

Rahvusarhiiv

Tallinna vanalinnapäevadel

Tartu muinsuskaitsepäevadel

Tartu levimuusikapäevadel

Missugusel 1988. a sündmusel heisati sinimustvalge kolme eraldi kangana?

6/11

Muinuskaitsepäevad Tartus. Rahvusarhiiv

Vaata lisaks

Loe lisaks

EDASI

Sinimustvalge heisati kolme eraldi kangana Tartu muinsuskaitsepäevadel 14.-17. aprillil 1988.

ÕIGE!

Tallinn: Pikk Hermann

24. veebruaril 1989

Millal heisati sinimustvalge rahvuslipuna Pika Hermanni torni?

24. veebruaril 1988

20. augustil 1991

7/11

Sinimustvalge heiskamine Pika Hermanni torni 24. veebruaril 1989. Foto: T. Volmer. Rahvusarhiiv

24. veebruaril 1989, veel enne Eesti iseseisvuse taastamist, heisati sinimustvalge rahvuslipuna Pika Hermanni torni.

Loe lisaks

Kuula lisaks

EDASI

ÕIGE!

Foto: E. Peinar. Riigikogu fotoarhiiv

Päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja päikeseloojangul

Kell 8.00 ja 23.00

Päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 6.00 ja päikeseloojangul

Millal heisatakse ja langetatakse Eesti lipp Pika Hermanni tornis?

8/11

24. veebruar 2024. Foto: E. Peinar. Riigikogu fotoarhiiv

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Lipp heisatakse päikesetõusul, kuid mitte varem kui kell 7.00 ja langetatakse päikeseloojangul.Eesti lippu ei langetata jaaniööl.

ÕIGE!

„Mu isamaa armas“

„Mu isamaa on minu arm“

Eesti Vabariigi hümn „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“

Millist muusikapala kasutatakse signatuurina Eesti lipu heiskamisel Pika Hermanni torni?

9/11

Fr. Pacius, portree., CRJM F TR I 449 F 485, Eesti Maaelumuuseumid SA, C. R. Jakobsoni Talumuuseum

Portree: Joh. Woldemar Jannsen (1819-1890)., AM _ 13741:290 F 17581, Eesti Ajaloomuuseum SA

Portree: Lydia Koidula., AM F 24544, Eesti Ajaloomuuseum SA

Gustav Ernesaks. Foto: E. Männik. Rahvusarhiiv

Eesti lipp heisatakse Pika Hermanni torni Eesti Vabariigi hümni „Mu isamaa, mu õnn ja rõõm“ ja langetatakse Gustav Ernesaksa „Mu isamaa on minu arm“ algusfraasidega.

Kuula lisaks

Kuula lisaks

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

Kunstnik: A. Pajupuu. Digar

Kunstnik: V. Vare. Digar

30. jaanuar eesti kirjanduse päev

10. november mardipäev

8. märts naistepäev

Milline neist päevadest on lipupäev?

10/11

Alates 2023. aastast on lipupäev ka eesti kirjanduse päev, millega soovitakse väärtustada kirjandust ning pöörata tähelepanu kirjanike rollile tänapäeva Eesti ühiskonnas. 30. jaanuar on Anton Hansen Tammsaare sünnipäev.

Anton Hansen Tammsaare (1878-1940) Rahvusarhiiv

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

460

250

85

Mitmel inimesel Eestis on 2024. aasta 1. jaanuari seisuga perekonnanimi Lipp?

11/11

Ex libris Herman Lipp. Kunstnik: Gustav Mootse

2024. aasta 1. jaanuari seisuga on perekonnanimi Lipp 460 inimesel, 209 mehel ja 251 naisel. Perekonnanimede levikult on Lipp meeste puhul 268. ja naiste puhul 234. kohal.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

ÕIGE!

Tallinn: Pirita rand. Parikas (fotoateljee ja kirjastus)

Mängus on kasutatud DIGARist pärit materjale, et tutvustada RaRa digitaalseid kogusid.

Silmades taevas ja meri Andrus Rõuk

Silmades taevas ja meri Andrus Rõuk

mängi uuesti

Silmades taevas ja meri Inimene sinisilmne Nagu peoga kühveldet teri Imeline valge Meeled tuultele valla Uued vaod vaotuman palge Süda sädemeid kalla Tuli kõik neelab alla Voogab päev üle lõõsan maa Algaman merel kui tõus Lebada kauem ei saa Geenid veel jõus Eestimaa (1980)

LOE LISAKS

Aitäh!

PROOVI UUESTI

Ajakirja Looming 1981. aasta septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu luuletus „Silmades taevas ja meri“, mille ridade esimesed tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge“. Luuletuse autor heideti seetõttu Eesti Riiklikust Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.

„Eesti Lipu“ on viisistanud Enn Võrk – helilooja, koorijuht, pedagoog ja organist. Põhiosa tema loomingust moodustavad koorilaulud, mida ta on kirjutanud üle 50.

Elasin seekord dr. K. A. Hermanni juures ja seal oli kord lipu jutt söögilauas käsil. Doktori-proua haaras naiseliku elavusega mõttest kinni, hüüdes jutu lõpul: "Mina muretsen seltsile lipu!" Ta tõmbas kaasa mõned meie tolleaegseist eesti noorikuist ja neidudest ning 26. märtsil 1884 oli meil ilus siidriidest valmistatud lipp seltsi korteris. Aleksander Mohrfeldt. Eesti Üliõpilaste Seltsi album. 10. Tartu: Eesti Üliõpilaste Selts, 1934, lk. 24.

Sinimustvalge värvikombinatsiooni idee sünd leidis aset 29. septembril 1881. aastal Tartus, „Vironia“ osakonna (praegu Eesti Üliõpilaste Selts) asutamiskoosolekul. Värvid pidid: kajastama eesti rahva iseloomu ja aateid; tähistama eesti rahvariiete enamlevinud värvitoone; peegeldama Eesti ilmastikku ja loodust; olema omavahel kooskõlas. Värvide tähendust seletati ka veel nii: sinine – väljendas usku ja lootust eesti rahva tulevikku, samuti oli see ustavuse sümboliks; must – pidi meenutama eesti rahva sünget ja piinavat minevikku, kodumaa musta mulda, luuletustes on musta peetud armastuse sümboliks; valge – sümboliseerib eesti rahva püüdeid hariduse ja vaimuvalguse poole, samuti talvist valget lund, suviseid valgeid öid, Eesti kaskede valget koort. www.eys.ee/lipulugu/

Alates 2023. aastast on lipupäevad ka laulu- ja tantsupidude toimumise päevad.

A. H. Tammsaare (kodanikunimega Anton Hansen) on tunnustatuim eesti prosaist, eesti romaani üks kõige olulisemaid kujundajaid. Tammsaare põhiteos, romaaniepopöa "Tõde ja õigus" I-V on eesti rahvusliku iseloomu, eesti ajaloo ja eestlase identiteedi üks alustalasid. Tammsaare on ainuke eesti kirjanik, kellele tema koduvald püstitas eluajal mälestussamba. kreutzwald.kirmus.ee/

Ajakirja Looming 1981. aasta septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu luuletus „Silmades taevas ja meri“, mille ridade esimesed tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge“. Luuletuse autor heideti seetõttu Eesti Riiklikust Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.

Eesti Vabariigi hümn viis Frederik Pacius sõnad Johann Voldemar Jannsen Mu isamaa on minu arm viis Gustav Ernesaks sõnad Lydia Koidula

Korporatsioon Rotalia loodi eesti tudengite poolt 1913. aastal Peterburis. Rotalia ühendab eesti rahvusest meesüliõpilasi sõltumata nende vanusest, majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning poliitilistest vaadetest.

Korporatsioon Sakala on 14. novembril 1909. a. asutatud akadeemiline meesorganisatsioon, rajatud vastavalt tolleaegsetele Tartus levinud traditsioonidele.

Siseministeeriumi poolt on kogutud andmeid meie kõige sagedamini esinewate eesti perekonnanimede kohta. Selle töö tulemusena on saadud 138 perekonnanime, mis on juba õige laialdaselt tarvitusel. Uute perekonnanimede wõtmisel ja perekonnanimede eestistamisel neid nimesid uutele soowijatele enam ei anta. Kaitstud Eesti perekonnanimed Postimees, 20. detsember 1934.

"Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid. Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp. Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu." riigikogu.ee

"Sinimustvalge heiskamise ajaks ei lasta Pika Hermanni torni kedagi kõrvalist" Postimees, 23. veebruar 2022.

Ajakirja Looming 1981. aasta septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu luuletus „Silmades taevas ja meri“, mille ridade esimesed tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge“. Luuletuse autor heideti seetõttu Eesti Riiklikust Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.

1884. a. maikuu teiseks pooleks oli lipp valmis. Esimese sini-must-valge lipu pühitsemine otsustati EÜSis teoks teha 3.-5. juunini 1884. aastal Otepää koguduse õpetaja, Seltsi vilistlase Burchard Sperrlingki kutsel korraldataval väljasõidul. Väljasõit algas Tartust 3. juuni hommikul kella kümne paiku. Sõit toimus suurel kaheksa-hobuselisel kollasel toolvankril, kuhu mahtusid lisaks kahele kutsarile ka kõik selle hetke Eesti Üliõpilaste Seltsi liikmed – 16 üliõpilast ja 6 vilistlast. Uus ja ilus sini-must-valge lipp oli esialgu peidetult vankris. Umbes 6 km enne Otepää kiriklat, päästeti lipp varjukatte alt ja pandi sõidutuulde lehvima. Nii jõuti kella nelja paiku Otepää kiriku ette. See oli sini-must-valge lipu esimene avalik esitlus. www.eys.ee/lipulugu/

Alates 2023. aastast on lipupäevad ka laulu- ja tantsupidude toimumise päevad.

Pikk Hermann on meie riigi iseseisvuse tähtsaimaid sümboleid. Sinna heisatakse iga päev päikesetõusul muusikalise signatuuri saatel Eesti riigilipp. Eesti ajaloo murranguliste sündmuste tagajärjel on Pikk Hermann olnud vahel sunnitud kandma ka mitme võõra riigi lippu.

Pauline ehk Paula, nagu teda tavaliselt kutsuti, olnud tumeblondide palmikutega ilusate silmade ja rauge naeratusega pilkupüüdev kaunitar. Hermannil puudusid sedalaadi ilmutustega igasugused kogemused ja ta armus juuksejuurteni. Ilmselt avaldas järjekordse austaja romantiline pühendumus ka Paulale nii palju muljet, et eemale teda lausa ei tõrjutud. Mart Laar. Karl August Hermann : Vanemuise kandle hääl. Tallinn: Varrak, 2023, lk. 56.

Peahoone esine ja ümberkaudsed tänavad olid rahvast ummistunud. Liikusin rongkäigu ees, tõrvik pea kohal, tungalde meri kannul, mööda praegust Lossi tänavat üles mäkke. Rahvas tervitas. Muinsuskaitseliikumine oli lähenemas oma haripunktile. Rongkäik jõudis ajaloolise EÜS-i maja ette. Maja küljes vardas oli kolm lippu: sinine lipp, must lipp ja valge lipp. See vaatepilt oli lummav, see oli midagi ennekuulmatut. Trivimi Velliste. Eesti Muinsuskaitse Selts 25. Kultuur ja Elu, 2012, nr 4, lk. 15-16.

Ajakirja Looming 1981. aasta septembrinumbris ilmus Andrus Rõugu luuletus „Silmades taevas ja meri“, mille ridade esimesed tähed annavad ülalt alla lugedes kokku sõna „sinimustvalge“. Luuletuse autor heideti seetõttu Eesti Riiklikust Kunstiinstituudist välja ja sai õpinguid jätkata alles mitme aasta pärast.

Arutelu Riigikogus Riigilipp peab esiteks olema üks ja seesama rahvuslise lipuga, teiseks peab olema seotud rahvaga, rahva ajaloo ja traditsioonidega, kolmandaks peab riigilipp olema kaugelt silmapaistev, neljandaks peavad lipuvärvid olema kunstimaitselised. Johan Laidoner. I Riigikogu VII istungjärk, protokoll nr. 132, 14. juuni 1922.