Meie Lennart Meri

MEIE LENNART MERI

ALUSTA

Lennart Meri, 1976. Foto: E. Köster Rahvusarhiiv

1/10

Mitmes riigis on Lennart Meri koolis käinud?

Berliin, 1934. Foto: erakogu

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

Lennart Meri käis koolis Eestis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Venemaal.

Loe lisaks

Kuula lisaks

EDASI

Kuula lisaks

Tiergarten, Berliin, 1935. Foto: erakogu

2/10

Georg Meri Rahvusarhiiv

Kes oli Lennart Meri isa Georg Meri?

Arst

Õpetaja

Diplomaat ja tõlkija

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

Georg Meri oli Eesti Vabariigi diplomaat. Nõukogude Eestis tegutses tõlkijana.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Lennart Berliinis ema ja isaga, 1933. Foto: erakogu

3/10

Kirjanik ja tõlkija Lennart-Georg Meri šamaanitrummi mängimas., ERM Fk 2644:5984, Eesti Rahva Muuseum

Mis filmi eest sai Lennart Meri 1979. aastal New Yorgi filmifestivalil hõbemedali?

Veelinnurahvas

Toorumi pojad

Linnutee tuuled

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

Plakat filmile „Linnutee tuuled". Eesti Filmi Andmebaas

"Linnutee tuuled" on dokumentaalfilm soome-ugri rahvaste etnograafiast ja pärinemisest.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Kuula lisaks

4/10

"Hõbevalge"Autor: Lennart Meri, Illustreerija: Heinz Valk

Mis on Lennart Meri raamatu „Hõbevalge“ alapealkiri?

Hõbeda leiud Eesti aladel

Reisikiri tuulest ja muinasluulest

Eesti esiajalugu

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

„Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ ilmus 1976. aastal ning on eestlaste, aga ka teiste soome-ugri rahvaste lugu.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Kuula lisaks

Hõbevalget otsimas. Lennart Meri ja arheoloog Vello Lõugas Kaali peakraatril kaevamas, mai 1976. Foto: R. Kärner Muinsuskaitseameti arhiiv

5/10

Välisminister Lennart Meri. Foto: T. Veermäe Rahvusarhiiv

Välisminister Lennart Meri üks lemmiklauseid oli: „Vabadussõjas ... ei olnud“. Keda või mida seal ei olnud?

Puhkepäevi

Argpükse

Tühja juttu

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

Välisminister Lennart Meri Eesti Päevalehe toimetuses Stockholmis 1990. aastal koos peatoimetaja Juhan Koklaga. Eesti Rahva Muuseum

„Vabadussõjas puhkepäevi ei olnud,“ ütles Lennart Meri, kes oli välisminister aastatel 1990-1992.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Loe lisaks

6/10

Mida lubas president Lennart Meri teha protokolliga, kui see on teel ees?

Kummardada selle ees

Võtta üles

Astuda üle

Riigivisiit Taani Kuningriiki, 12.-14. aprill 1994. Vabariigi Presidendi Kantselei fotoarhiiv

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

„Mind ei ole protokoll kunagi seganud. Kui see on teel ees, siis ma astun üle. Le protocole, c’est moi,“ on Lennart Meri öelnud.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

Vaata lisaks

President riigivisiidil Indiasse. Foto: E.Alatalu

7/10

„Maarjamaa Rist 20 aastat". Vabariigi Presidendi Kantselei. Tallinn, 2015.

Kes sai president Lennart Merilt esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi?

USA president Bill Clinton

Soome president Martti Ahtisaari

Rootsi peaminister Ingvar Carlsson

PROOVI UUESTI

President Lennart Meri ja Soome Vabariigi president Martti Ahtisaari. Foto: T. VolmerRahvusarhiiv

ÕIGE VASTUS

President Lennart Meri annetas esimese Maarjamaa Risti teenetemärgi Soome president Martti Ahtisaarile.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

8/10

President Lennart Meri avab XXIII üldlaulupeo, 3. juuli 1999. Foto: M. MändRahvusarhiiv

Lennart Meri: „Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulu-pidu ei ole moeasi. Laulupidu on ….“.

südameasi

meie asi

igavene asi

PROOVI UUESTI

President Lennart Meri XXIV üldlaulupeol Tallinna lauluväljakul, 4. juuli 2004. Foto: M. MändRahvusarhiiv

ÕIGE VASTUS

"Laulupidu ei ole kunagi moes olnud, sest laulupidu ei ole moeasi. Laulupidu on südameasi."Vabariigi Presidendi kõne XXIII üldlaulupeol 3. juulil 1999.

Kuula lisaks

Loe lisaks

EDASI

9/10

President Lennart Meri on tegelenud ka arhitektuuri ja ruumikujundusega. Mis ruumi kavandas ta Vabariigi Presidendi Kantseleisse?

Vaade presidendi lossile Kadriorus. Foto: H. LeppiksonRahvusarhiiv

Väliskülaliste vastuvõturuumi

Sekretäride puhketoa

Ruumi töötajate lastele

PROOVI UUESTI

ÕIGE VASTUS

Vabariigi Presidendi Kantselei hoones toimusid mõned ümberkorraldused, mille planeerimisest võttis president ka isiklikult osa, näiteks sekretäride puhketoa rajamine.

Vaata lisaks

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

President Lennart Meri joonistatud plaanVabariigi Presidendi Kantselei arhiiv

10/10

Millises looduskaunis paigas asus presidendi suveresidents, kus kohtuti kõrgete külalistega?

Kaali järve ääres

Rohuneemes

Paslepas

President Lennart Meri külalistega. Foto: E. Alatalu

PROOVI UUESTI

President Lennart Meri suveresidents Paslepas. Foto: A. Truuväärt Rahvusarhiiv

ÕIGE VASTUS

Presidendi käsutuses oli Paslepa residents, kus ta võõrustas nii Eesti inimesi kui riigijuhte ja NATO kindraleid.

Loe lisaks

Loe lisaks

EDASI

President Lennart Meri. Foto: Vabariigi Presidendi Kantselei fotoarhiiv

Terve meie ajaloo mõte ongi iseseisev Eesti riik. Lennart Meri 29. märts 1929 – 14. märts 2006

VAATA NÄITUST

loe edasi

Vaata raamatu-soovitusi

VAATA KA VEEBINÄITUST

mängi uuesti

valik Kirjandust Merilt ja merist

mängi uuesti

Lennart Meri töötas tol ajal 24 tundi ööpäevas. Kui keegi soovis puhkusele jääda, oli ta sellest täiesti vapustatud: kuidas inimesel tuleb üldse pähe minna sellisel vastutusrikkal tunnil puhkusele! Või haigeks jääda! Seda prooviti vältida ja kui ikkagi haigestuti, siis varjati seda Meri eest, kelle lemmiklause sellistel puhkudel oli: „Vabadussõjas puhkepäevi ei olnud“. Välisministeeriumi poliitikaosakonna juht Jüri Luik. Meie tugevus on meie õigus. – Teine tulemine. II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn, 2008, lk. 166.

Georg Meri tegutses 1953. aastast vabakutselise tõlkijana. Ta oli 1970. aastast Eesti NSV Kirjanike Liidu liige. Nõukogude ajal sai Georg Meri tuntuks Shakespeare'i teoste tõlkijana ja Shakespeare'i uurijana.

LOE: Georg Meriga vestlemas. Kodumaa, 8. juuni 1966.

„Hõbevalge. Reisikiri tuulest ja muinasluulest“ ilmus 1976. aastal. Sellele järgnes „Hõbevalgem. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest“ 1984. aastal. 2008. aastal ilmunud „Hõbevalge. Reisikiri suurest paugust, tuulest ja muinasluulest“ on „Hõbevalge“ ja „Hõbevalgema“ esmatrükkide ühendatud versioon, mille on koostanud ja toimetanud Lennart Meri märkmete põhjal Mart Meri ja Urmas Sutrop.

Georg-Peeter Meri sündis 8. oktoobril 1900 Peterburi kubermangus Venemaal. Aastatel 1927-1931 töötas ta Eesti Vabariigi Välisministeeriumi informatsioonibüroo juhatajana, 1931-1933 õppis Välisministeeriumi stipendiaadina Pariisis, Sorbonne’i École Politiques'is. Lõpetades määrati ta Eesti Vabariigi Berliini saatkonna nõunikuks, kus ta töötas 1938. aastani, mil jätkas tööd Pariisi saatkonnas. Aastatel 1938-1940 töötas Georg Meri Välisministeeriumi Väliskaubanduse osakonna direktorina.

LOE: G. Meri lõpetas Pariisi diplomaatilise kooli. Vaba Maa, 27. juuli 1933.

Arhitektuuriga oli Lennart Meril olnud kokkupuuteid varemgi. 1984. aastal osalesid Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Lennart Meri projektiga „Silverwhite“ Rovaniemi arktikamuuseumi konkursil, kus saadi eripreemia.

Lennart alustas tööd hilja ja tal oli fenomenaalne vastupidavus. Väsimatusega andis ta kõigile noortele meestele ja naistele silmad ette. Kõige briljantsemad ideed sündisid tal ikka kell kaks öösel. Tavaliselt otsustasime millalgi pärast kesköötundi, et sel ööl Eesti veel iseseisvaks ei saa ja võiks hakata koju minema. Aga ka pärast taasiseseisvumist ei hakanud me õigel ajal koju minema ning Meri ei jätnud suitsetamist maha, nagu oli lubanud. Välisministri sekretär Marina Asari. Privileeg olla alustajate seas. – Teine tulemine. II. Välisministeeriumi taasloomise lugu. Tallinn, 2008, lk. 78.

Arhitektuuriga oli Lennart Meril olnud kokkupuuteid varemgi. 1984. aastal osalesid Vilen Künnapu, Ain Padrik ja Lennart Meri projektiga „Silverwhite“ Rovaniemi arktikamuuseumi konkursil, kus saadi eripreemia.

Arktika keskuse Rowaniemis. V. Künnapu, A. Padrik. L. Meri. Võistlusprojekt. 1984.

Lennart Meri antropoloogilised filmid:Veelinnurahvas  (1970), Linnutee tuuled (1977), Kaleva hääled (1986), Toorumi pojad (1989), Liivlaste lood (idee autor, 1991), Šamaan  (1997). Muud filmid: Supernoova  (toimetaja, 1965), Pikk tänav (stsenarist, 1966), Kirjad Sõgedate külast  (toimetaja, 1966), Olen valmis, ma lähen…  (teksti autor, 1967), Keskpäevane praam  (toimetaja, 1967), Libahunt (toimetaja, 1968), Viimne reliikvia (toimetaja, 1969), Kolme katku vahel (toimetaja, 1970), Eduard Toll. Kiindumused  (stsenarist, 1977).

Vt. Eesti Filmi Andmebaas

Meenub riigivisiit Indiasse. Palav suvepäev. Minnakse ahvide saart vaatama. Algas mäkketõus ning aukülalise jaoks on võõrustajad kohale toonud suure keiserliku kandetooli, mida tassis neli hindu meest. Indias tüüpiline, kuid meile veidi tobe koloniaalne hetk: valges ülikonnas Meri kroonimas teiste peade kohal kandetoolis. Poolel teel tuli Lennart aga kandetoolilt maha, andis kiired käsud, ja nii istus tooli üks hindu kandja, kelle ameti Meri naerul näoga üle võttis.Urmas Reinsalu. Presidendi reisidest aastail 1997‒2001. Naljaga pooleks. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 200.

Lennart alustas kooliteed Saksamaal ja Prantsusmaal ning juba lapsena luges ta saksa- ja prantsuskeelseid raamatuid. [---] [Siberist] Eestisse tagasi tulles läks Lennart Nõmme Gümnaasiumi, tollal juba Tallinna 10. keskkooli 9. klassi. Venemaa koolis sai Lennart tugeva põhja füüsikas ja matemaatikas, mis andis ka Eesti koolis nendes ainetes kindlustunde. Hindrek-Peeter Meri. Lapsepõlv Lennartiga. – Lennart Meri : rajaleidja. Tallinn, 2009, lk. 16.

Presidendi protokolliülem Madis Morel: Kord saabus USA aseriigisekretär Ida-Euroopa küsimustes Strobe Talbott helikopteriga Paslepasse ja kurtis Lennartile, et on väga väsinud ja tahaks pikali visata. Lennart tegi täiesti mitteprotokollilise ettepaneku, et võta pintsak seljast ja mine jookse üks kilomeetrine ring, ma annan paar poissi kaasa. Talbott jooksis kilomeetri ja oli pärast seda päris värske. Loomulikult ei vastanud see etiketile, sest etiketi järgi pidanuks Talbottile vastu minema protokolliülem ja saatma ta presidendi juurde ja jutt oleks pidanud venima vastavalt jutupunktidele. Paavo Kangur. Paslepa suveresidentsi lugu. Tõrvandi, 2014, lk. 59.

Loe veel

Kadrioru protokoll on kujunenud president Meri kahe ametiaja jooksul suuresti tema soovide ning näpunäidete järgi. Oleme lähtunud rahvusvahelise protokolli tavadest, neid meie vajadusteks kohandades ja mugandades. President Meril on kombeks öelda, et protokoll on kuradist ja üks tüütu asi. Küllap see peab paikagi, eriti Lennart Meri jaoks, kes protokolli tänu oma taustale ja haritusele hästi tunneb. Samas on just president nõudnud meilt protokolli täpset ja kõrget taset. Niisiis on meil hästi läinud: oleme läbi teinud karmi kooli ja hoolsasti õppinud. Sissejuhatus. – Kadrioru protokollist / koostanud Piret Saluri. Tallinn, 2001, lk. 2.

Lennart Meri – riigimees ja rännumees. Lennart Meri tunneme eelkõige presidendina. Ta oli ametis kaks ametiaega, 1992-1996 ja 1996-2001. Keerulisel iseseisvuse taastamise ja sellele järgnenud ajal, 1990-1992 juhtis ta välisministeeriumi. Lennart Meri tõeliseks kireks oli rändamine. Tema reisid ja ekspeditsioonid kajastatuvad ka tema raamatutes ja filmides. Ja „Hõbevalge“ – eestlaste ja soome-ugri rahvaste lugu, mis on sillaks eri rahvaste ning looduse ja inimese vahel, aga ka „luule ja täppisteaduste vahel“.

16. mail 1995. aastal asutati president Lennart Meri initsiatiivil Maarjamaa Risti teenetemärk kõrgeima tunnustusena välismaalastele. Samal päeval andis Soomes riigivisiidil viibiv president Soome presidendipaarile ja teistele kõrgetele Soome riigitegelastele üle esimesed Maarjamaa Risti ordenid. Asutati Maarjamaa Risti orden. Eesti Sõnumid, 17. mai 1995

Hõbevalge 1. hõbedavärviline, valge kui hõbe 2. hõbeese või selle küljest kaabitud hõbe ohvriannina

Eesti keele seletav sõnaraamat, 2009

Filmi raamiks kujunes maaviljelus, ja diskreetseks teljeks müütiline Linnutee, minevikust tulevikku ulatuv kultuurisild, teade ja kujund, millele nganassaani laulik Demnime lisas täienduse: püstkoja koldest tõusev sammas, olgu suitsu- või hingeõhusammas, ulatub tipuga taevasse, Linnuteele, mis on „meie keeli Ngohüto, inimeste hingest tekkinu“.

Lennart Meri. Registriga järelsõna „Linnutee tuultele“. Keel ja Kirjandus, 1979, nr. 3.

Võib elavalt ette kujutada, kuidas president Lennart Meri istub Paslepa suveresidentsi rõdul, ees tass kohvi ja jutupartneriks mõni vana sõber – nagu ameeriklane Paul Globe, ungarlane Andreas Oplatka, baltisakslane Carl-Gustav Ströhm või Jüri Luik, kes teda tihedamalt külastasid. Korraks sulgeb Meri oma silmad või pigem tõmbab need vidukile ja näeb silmapiiril möödumas viikingilaevu, mis suunduvad oma kaubaga hõbevalge veetee suudmesse Osmussaare taha. Paavo Kangur. Paslepa suveresidentsi lugu. Tõrvandi, 2014, lk. 9.

Ühel hommikul saabus meile ühelt Ladina-Ameerika riigi välisministrilt soe ja südamlik kiri sooviga kokku saada. Igati vormikohane, kuid adresseeritud Eesti välisministrile ‒ proua Mary Lennartile. Lennart oli pisut kohmetu ‒ käitumisjoon, mida ta muide kunagi välja ei näidanud ja mida üksnes teda hästi tundvad inimesed tähele panid. Muidugi tuli kirjale vastata. Kuid sellist rõõmu Lennart oma kolleegile kah ei valmistanud, et oleks alla kirjutanud Mary Lennart. Kiri läks Lennart Meri allkirjaga.Mart Nutt. Mary Lennart. – Lennart Meri : rajaleidja = Lennart Meri : the pathfinder. Tallinn, 2009, lk. 168.

Lennart Meri – riigimees ja rännumees. Lennart Meri tunneme eelkõige presidendina. Ta oli ametis kaks ametiaega, 1992-1996 ja 1996-2001. Keerulisel iseseisvuse taastamise ja sellele järgnenud ajal, 1990-1992, juhtis ta välisministeeriumi. Lennart Meri tõeliseks kireks oli rändamine. Tema reisid ja ekspeditsioonid kajastatuvad ka tema raamatutes ja filmides. Ja „Hõbevalge“ – eestlaste ja soome-ugri rahvaste lugu, mis on sillaks eri rahvaste ning looduse ja inimese vahel, aga ka luule ja täppisteaduste vahel.

Oma sekretäre oskas president hinnata. Ta käis sageli vestlemas nende toas ja mujalgi, tundes huvi, ega midagi üle või puudu ei ole. [---] Sekretäridele tehti nende toa taha puhketuba. Lennart Meri visandas omakäeliselt plaani, kuhu tuleb kapp, diivan, kraanikauss, dušš, wc jne. Ja nii tehti ja nii näeb see ruum praegugi välja. Asjaajamise konsultant ja nõunik Vaike Siirus. Kas kiri, resolutsioon, notifikatsioon, korraldus, otsus või käskkiri? – VPK : Vabariigi Presidendi Kantselei : inimesed. Ajalugu. Institutsioon. Maja. Muutused. Tulemiste ja lahkumiste lood. Tallinn, 2012, lk. 108.