Konstantin Päts 150

Pärnumaa, K. Päts Tahkuranna monumendi juures., TLM Fn 9801:91, Tallinna Linnamuuseum, http://www.muis.ee/museaalview/2658103

Koostanud Võiste Raamatukogu juhataja Ülle Toomla Veebruar 2024

Pühendatud Eesti esimese presidendi Konstantin Pätsi 150. sünniaastapäevale

Konstantin Päts ja Tahkuranna

Konstantin Päts sündis 23. veebruaril 1874. aastal (vana kalendri järgi 11. veebruaril) tollases Tahku külas.

Konstantin Pätsi sünnikodu Tahkurannas. Foto: Peet Maruste kodulookogust

Tahkuranna valda asus Pätsi perekond elama 1873. aastal, sest mõisnike viha tõttu oli Jakob Päts sunnitud Viljandimaalt Holstre kroonuvallast lahkuma. Tahkuranda ostis ta maatüki, mille suurus oli 83 riia vakamaad. Talu nimeks oli Põldeotsa, kuid rahvasuus nimetati Pätsi taluks. Maa oli kive täis, osa aga niiske ja võsastunud. Mees rassis ja rahmeldas, ehitusmeistrina ehitas tarvilikud hooned ja alustas talupidamist. Jakobil ja tema abikaasal Olgal oli kokku kuus last: Nikolai, sündinud 1871. aastal Viljandis Konstantin, sündinud 1874 Paul, sündinud 1876. Suri 1881. aastal ja on maetud Metsaküla kalmistule. Voldemar, sündinud 1878 Peeter, sündinud 1880 Marianna, sündinud 1882 Pärnu linnas

Kohalikud vanemad inimesed räägivad tänapäevani, et Konstantini ema olevat teel poodi tundnud äkitselt sünnitusvalusid ja tulevane riigimees olevat sündinud hoopiski teeäärse Madise talu laudas.

Konstantin Pätsi sünniandmed Tahkuranna õigeusu koguduse meetrikaraamatus. EAA. 1977.1.31. 1868-1876

Näib, et Juliuse kalendri ümberarvutamisega Gregoriuse kalendrisse on tehtud ühepäevane viga. Teatavasti tuleb ümberarvestamisel 19. sajandi sünnikuupäeva puhul liita 12 päeva, 20. sajandil aga 13 päeva. Ilmselt tegi selle vea mõni ametnik 1918. aasta lõpus või 1919. aastal. Ning kui peaminister Konstantin Pätsile kirjutati välja uued dokumendid, läks sinna kirja 23. veebruar. Hiljem hakkas see viga korduma ühest dokumendist teise. Väljavõte Küllo Arjakase 22. veebruari 2014. aasta ajalehe Postimees artiklist.

Küllo Arjakas: Millal ja kus sündis Konstantin Päts? Eesti Apostliku Õigeusu Kiriku Tahkuranna koguduse meetrikaraamat kinnitab, et tulevane riigimees ja Eesti Vabariigi esimene president nägi ilmavalgust 10. veebruaril 1874. See aga on meie praeguse kalendri järgi 22. veebruar.

Kirik valmis arhitekt Grigori Karpovi projekti järgi 1872. aastal ja pühitseti sisse sama aasta 6. detsembril

Tahkuranna Jumalasünnitaja Uinumise kirik, kus preester Nikolai Prants ristis Konstantin Pätsi. EAA.5466.1.22.64

Madise talu laut, kus väidetavalt on sündinud Pätsi pere teine poeg Konstantin. Foto pildistatud raamatust: "Alasi ja haamri vahel" (2007)

1873. aastal ehitati Tahkuranna õigeusu kiriku lähedusse kihelkonnakool, mille ehituskulud kandis Kroonlinna-Tahkuranna Vennaste Selts. Kooli esialgne nimetus oli „Vennaste kihelkonna Tema Kõrgeaususe Kindral-admiral Aleksander Aleksei poeg Zelenõi õppeasutus.“ Kohalike talupoegade seas oli koolimaja tuntud kui „Mõisa kool.” Just selles koolis õppis ka Konstantin Päts ühe kooliaasta.

Raamatust: K. Päts: tema elu ja töö. Kaasaeglaste mälestusi. (1934)

Lugema õppimine algas Konstantinil ema juhatusel võrdlemisi vara. K. Päts mäletab ise ühte juhust oma lapsepõlvest, kus kohalik preester neil käinud ja hästi uskuda pole tahtnud, kui vanemad jutustanud, et ta juba lugeda oskab. Toodud siis Jakobsoni lugemisraamat välja ja lastud kassist lugeda. Lugemine läinud hästi, preester kinkinud hõberaha ja soovitanud kodus edasiõppimist jätkata, sest kooli vastuvõtmiseks olevat katsetav veel noor. Õige noorelt läks K. Päts siiski Tahkuranna kihelkonnakooli, mis ta kodukohast iseäarnis kaugel ei olnud. Sellest esimesest kooliajast ütleb K. Päts mäletavat seda, et tal talvel sügava lumega väga raske olnud teiste suuremate lastega koos koolivahet käia.

Pereisa jakob Päts oli tunnustatud ehitusmeister, kes talutöö kõrval hankis suurele perele lisasissetulekut ehitustöid tehes nii projekteerijana kui ka ehitajana. Et kohapeal oli ehitustöid vähe, Pärnus tööl käia aga kauge, siis otsustas Jakob Päts ümber kolida Pärnu linna. Sünnikohta ei unustanud tulevane riigimees ka hiljem. Samuti püsis austus ja armastus oma kodukülast võrsunud riigijuhi vastu Tahkuranna rahva südames.

Edasi kõnelevad raamatud, et Nikolai ja Konstantin Pätsid on Tahkuranna kihelkonnakoolist 1882. a. sügisel kursust lõpetamata välja astunud. Vanemate Tahkurannast Raekülla asudes hakkasid mõlemad Pärnus koolis käima.

Esmaspäev, 1. juuni 1940 dea.digar.ee

1936.a. sügisel tekkis ühel Pärnumaa Maavalitsuse nõupidamisel mõte jäädvustada tulevastele põlvedele monumendiga riigivanem K. Pätsi sünnikoht. Valiti komitee, mida juhatas maavanem J. Marksoo. Monumendi kavandi esitas arhitekt A. Soans; pronksbareljeefid olid skulptor F. Sannamehe töö. Pargi kujundas Pärnu linnaaarhitekt O. Siinmaa. Alustati ka talgutega.

Päevaleht, 7. juuli 1938

1938. aastal nimetas Tahkuranna vald Konstantin Pätsi oma aukodanikuks

Monumendi pidulik avamine toimus 25. juunil 1939. aastal.

Fotod mälestussamba ehitamise talgutest Olavi Soomägi erakogust

Monumendi iga oli üürike. 1940. aasta 11. augusti õhtupoolikul peeti Võistes rahvakoosolek. Koosviibimise ajal ilmusid saali uue punase vallavalitsuse liikmed koos kohapealsete kommunistlike tegelastega ja kutsusid rahvast osa võtma rongkäigust Pätsi väljakule, kus kavatseti pidada miitingut, et selgitada K. Pätsi kui „türanni“ tegevust. Koosviibijad teeõhtul rongkäiguga ei ühinenud. Ainult mõned üksikud uudishimulikud hiilisid eemalt järele, et näha, mis seal tehakse. Peetud siis Pätsi monumendi juures K. Pätsi kohta kõvasid sõimukõnesid ja lõpuks esitati koosviibijaile küsimus, mis teha Pätsi monumendiga. Üksikud hääled karjusid „maha!“ Suur osa rahvast vaikinud ja vaadanud asja pealt tardunud pilguga. Pandudki lõhkeaine kapsel samba küljel asuvasse õõnsusesse ja süüdatud see. Sammas olevat ainult osaliselt purunenud, aga mitte ümber kukkunud. Jätkatud veel lõhkumist kangidega nii, et lõpuks saadud tugev sammas ikka maha murda.

Fotod: Olavi Soomägi erakogust

Fotod: Olavi Soomägi erakogust

Peale ausamba purustamist lauldi „Internatsionaali.“ Võidurõõmutsevad kommunistid lasksid ennast punalippe lehvitades pildistada samba rusudel. Samba tükid tassiti hiljem laiali. Selle teo pani toime käputäis punaseid, kes ei andnud endale aru, mida nad tegid. Kommunistid kõnelesid rahva nimel, kelle hulka olid arvatud need, kes uudishimust kogunesid hulgana enamlaste patutööd pealt vaatama. Nii aeti sõnades oma tegu rahva kaela.

25.juunil 1989. aastal, mil möödus 50 aastat esmakordsest mälestussamba avamisest, taasavati Eesti Muinsuskaitse Seltsi eestvedamisel ennistatud ausammas.

Tahkuranna Kihelkonnakooli asemel kasvab jõudsalt võsa

President Pätsi sünnikoha ümbrust hooldavad kohalikud hobused

150 aastat hiljem...

"Öeldakse, et veetilgas võib peegelduda terve maailm. Nõnda võib ühe inimese saatuses täielikult kajastuda tema maa ja rahva saatus. Pole kahtlust, et Konstantin Pätsi saatus on otsekui Eesti Vabariigi saatuse võrdkuju." Trivimi Velliste Raamatust: "Alasi ja haamri vahel"

Presidendi ristimise kirik