Veebiviktoriin "Pärnu - elav pärand jõe ja mere vahel" 2023

Pärnu - elav pärand jõe ja mere vahel

Alusta

Veebiviktoriin

KÜSIMUS 1/10

1884. a. asutati Pernauer Ruder-Club, saksa sõudeselts, kuhu eestlasi lubati alles alates 1904. aastast. Pärnu Rääma sõudekeskuse sisesõude-basseiniga spordihoone valmis 2020. aastal. Maja hüüdnimeks on projektikonkursi võidutöö järgi:

VESILIK

VESIROOS

VESIKUPP

Foto: Ajapaik

Õige vastus!

21. septembril 2020 avati üle 100 külalise osavõtul Pärnu Rääma sõudekeskuse uus hoone, mida projekti järgi hakati kutsuma Vesilikuks. Avamisele tuli ka president Kersti Kaljulaid, lindi lõikamise asemel saeti pooleks vanad puuaerud. Spordihoone avamisest Eesti Sõudeliidu lehel

Foto: Eesti Sõudeliit

EDASI

KÜSIMUS 2/10

Millist Jaapanist pärit kalapüügivahendit katsetasid Eestis esmakordselt 1939. aastal Raeküla ja Vana-Pärnu kalurid?

KADISKA

MUTT

KAKUAM

KUURITS

Õige vastus!

Kakuam (jaapani kaku 'piire' + ami 'noot') on Jaapanist pärit kastmõrd ehk seisevnoot. Admiral Adam Johann von Krusenstern sai kakuamipüügist teada Hokkaido saarel oma esimesel ümbermaailmareisil 1805. aastal. Eestisse tõi kakuami Kaug-Ida eestlane J. Pallo (1905-1985) ja kakuamipüüki prooviti esimest korda 1939. a Pärnu lahes, katsetajateks Raeküla ja Vana-Pärnu kalurid. Eesti sõjapõgenikud tutvustasid kakuami ka Rootsis – 1947. a valmis pärnulase J. Kembi juhtimisel Västerviki saarestikus esimene kakuam. Pärnus on olemas Kakuami tänav. Pilte kakuamipüügist Ajapaik.ee-s

Foto: Ajapaik

EDASI

KÜSIMUS 3/10

Millist vesiraviprotseduuri pakuvad tänapäeval Pärnu sanatooriumid ja spaad?

Foto: Ajapaik

TÄRPENTINIVANN

HEINAPEBREVANN

CHARCOT´ DUŠŠ

Õige vastus!

Charcot' dušš ehk jugadušš on tugeva, suunatava survega veejoaga tehtav massaaž püsti seisvale inimesele ning toimib hästi tselluliidimassaažina ja istuvast eluviisist tingitud seljavaevuste puhul. Aastakümned tagasi kuulusid Pärnu sanatooriumide vesiravi protseduuride hulka tärpentini-, joodi-broomi- ja koguni radoonivannid. Heinapebrevanni kasulikkust hindas Joosep Toots, pidi ishiase puhul hästi aitama.

Raviprotseduur Pärnu kuurordi Balneo-Füsioteraapilises Koondises. Foto raamatust "Pärnu kuurort 150" (1988).

EDASI

KÜSIMUS 4/10

Millisest tegevusalast on jutt?: Pärnu jõgi oli selle tegevusega seotud aastasadu. Selle omaaegse töö tegijaid oli näiteks 1934. aastal ligi 1000. Sellest tööst rääkis Endla teatri 2002. aasta suvelavastus Reius. Vihjeid võib leida ka Pärnu Keskuse, kontserdimaja ja muuseumi vaheliselt kivisillutiselt.

PILLIROO KORJAMINE

PALGIPARVETAMINE

VÄHIPÜÜK

Õige vastus!

Pärnu jõge kasutati palgiparvetamiseks ja seetõttu olid kõik saeveskid, nagu Wylhuizen ja Co, Fröhling, Clayhills ja Co jt koondunud jõe kallastele. 1934. aastal oli ametis ligi 1000 parvepoissi, kelle töö tulemusel parvetati Pärnusse 478 295 palki. Pärnust veeti Briti söekaevanduskäikude tugipuudeks propse. Selle ekspordiartikli suuruselt teiseks tarnijaks oli John Linde kontor. Linde toetas eestlaste kultuurielu, nt tegi ta suuri anonüümseid annetusi Endla teatri ehitamise fondi. Palgiparvetus jätkus sõjajärgseil aastail, kuni autod lõpetasid vajaduse parvetamise järele.

Palgiparvetajad Pärnu jõel 1934. aastal

EDASI

KÜSIMUS 5/10

Paljudel tavalistel Pärnu vete eluslooduse liikidel on toredad rahvapärased nimetused - karvakalaks kutsutakse hallhüljest, räimekulliks kalakajakat, kudenud räime kohta öeldakse rüss. Mis on aga jõeain?

Sauga jõgi

VESIROOS

JÕESILM

LAUKHANI

Õige vastus!

Väike vesiroos (Nymphaea candida)

Foto: Vikipeedia

EDASI

Väikese vesiroosi liigikirjeldus

KÜSIMUS 6/10

Rahvasuu räägib, et vanal hallil ajal ujunud kord valaskala Pärnu lahte – tulnud siia paremat elu otsima. Veed tõusnud üle kallaste, ähvardanud linna ära uputada. Silk, nutikas mees, nuputanud aga nõu välja, kuidas ohtlikust võõrast vabaneda ja päästnud sedasi Pärnu linna. Kes neist Pärnu kirjanikest kirjutas sellest muistendist inspireerituna “Poeemi Pärnu silgust”?

Foto: Ajapaik

Villu Kangur

August Jakobson

Kersti Merilaas

Õige vastus!

Kersti Merilaas "Õilsate vääriskalade liigistta ju ei ole, oh ei,ja kui võtta võrdlus antiigist:lõhe on tseesar,siig on senaator,silk on vete plebei."

Loe või kuula poeemi Jutupeatuses!

EDASI

KÜSIMUS 7/10

Millise spordiühingu presidenti või esimeest kutsutakse kommodooriks?

TALIUJUMISE KLUBI

SÕUDEKLUBI

JAHTKLUBI

Õige vastus!

Kommodoor on sõjaväeline auaste ja mõnedes riikides, sealhulgas Eestis, jahtklubi presidendi või esimehe nimetus. Pärnu jahtklubi asutati 1906. aastal, sealtpeale on kommodoore ametis olnud 14. 2022. aastast on Pärnu Jahtklubi kommodoor Alari Akermann. Pärnu Jahtklubi kommodoorid 1906-2023

EDASI

KÜSIMUS 8/10

Kes on selle vähetuntud Pärnu-teemalise laulu viisi ja sõnade autor?

kuula siit

Gennadi Podelski

Valter Ojakäär

Raimond Valgre

Õige vastus!

Laulu "Näkineid"/"Kolm kalurit"/ "Kaluri valss" viisi ja sõnad kirjutas 1947. aastal Raimond Valgre. R. Valgre looming Eesti Muusika Infokeskuse kodulehel

EDASI

KÜSIMUS 9/10

Merenduse ja kalandusega seotud ametid on Pärnu kandis ikka populaarsed ja au sees olnud, seetõttu on nende ametite nimetusi ka Pärnu tänavatele pandud. Millise ametimehe nimelist tänavat Pärnus (veel) EI OLE?

KALAMEHE

KALURI

JUNGA

MADRUSE

KAPTENI

POOTSMANI

MEREMEHE

TÜÜRIMEHE

LOOTSI

Õige vastus!

Kuigi Meremehe tänavat Pärnus pole, on mereametitega seotud tänavaid siiski päris palju: Junga, Kalamehe, Kaluri, Kapteni, Lootsi, Madruse, Pootsmani, Tüürimehe. Lisaks on Pärnus hulgaliselt veega seotud tänavaid, nagu: Aeru, Angerja, Ankru, Auli, Havi, Jõe, Jõekääru, Kajaka, Kakuami, Kalda, Kaldapealse, Kaubasadama, Kõrkja, Laeva, Lahe, Laiu, Liivajõe, Lodja, Lootsi, Luite, Lõhe, Lätte, Majaka, Mere, Merekalda, Merimetsa, Muuli, Mõrra, Nooda, Purje, Ranna, Rannametsa, Roo, Roostiku, Sadama, Supeluse, Suur-Jõe, Suur-Jõekalda, Tiiru, Tormi, Tuisu, Tulepaagi, Vee, Veetorni, Vesiroosi, Võrgu, Väike-Jõe, Väina.

EDASI

KÜSIMUS 10/10

Jõe ja mere vahel asuvas Pärnus võtavad aeg-ajalt vetevood võimust ja uputavad linna. 2005. aasta jaanuaritormi ajal märgiti, et Pärnu üleujutus küündis 295 sentimeetrini üle Kroonlinna nulli. Kroonlinna null pandi paika 1840. aastal, selle järgi arvestati veetaset ja kõrgusi endise Nõukogude Liidu aladel. Praeguseks on Kroonlinna null asendatud ühe Euroopa linna veetaseme nulliga. Mis linn see on?

DUBLIN

VENTSPILS

AMSTERDAM

https://www.visitventspils.com/

https://en.wikipedia.org

https://reisijuht.delfi.ee

Õige vastus!

Eesti oli Euroopas üks viimaseid riike, kes läks üle Amsterdami nulli peale. Mere ja sisevete puhul tähendab Amsterdami nullile üleminek seda, et kaartidel muutuvad kõik sügavusandmed madalamaks. Muutus pole kogu Eestis ühtlane, vaid kagunurgas umbes 15 cm ja saartel ligi 25 cm, Pärnus 19 cm. Kui enne oli Pärnus veetaseme kriitiline piir 1,6 meetrit, siis Amsterdami nullile üleminekuga on see 1,8 meetrit.

https://tulipfestivalamsterdam.com

Kas küsimused said juba otsa?

Oled leidnud vastused kõigile kümnele küsimusele. Aitäh osalemast! LISALUGEMIST:

Soovin osaleda auhindade loosimises!

Foto: Signe Peeker

Küsimused koostasid Regina Ester ja Heda Piiriste. Kohtume raamatukogus!