Veebiviktoriin "Pärnus peidus": muinsuskaitsepäevad 2021

Pärnus peidus

Pane oma teadmised Pärnu linna kohta proovile!

Alusta

1. küsimus 10-st

Millises hoones tegutses Pärnu Keskraamatukogu aastatel 1941-2002?

Õige vastus!

1. Pärnu linnaraamatukogu/keskraamatukogu asus Rüütli tn 28/30 aastast 1941 kuni kolimiseni praegusesse majja 2003. aastal. 2. Pärnu linna rahvamajas Elevandi uulits 7 asus lugemistuba alates avamisest 1909. aastal kuni 1920-ndate aastateni. 3. 2003. aastal avatud poolik raamatukoguhoone ehitati lõplikult valmis 2008. aastal.

Järgmine küsimus

2. küsimus 10-st

Millises pildil olevas majas on tegutsenud nii lasteaed, Noorte Tehnikute Maja kui kiirabi?

Suur-Sepa 14

Sillutise 6

Kanali 10

Õige vastus!

1. Kultuurimälestiseks tunnistatud Sillutise 6 hoonete kompleks on ehitatud haiglaks 1909. aastal tegutsedes seal järjepidevalt kuni 2005. aastani, mil koliti uude Ristiku tänava majja. 2. Suur-Sepa 14 hoone ehitati aastal 1983 lastepolikliinikuks, millest reformide käigus sai perearstikeskus. Praegu kannab asutus nime Pärnu Kesklinna Tervisekeskus. 3. Aadressil Kanali 10 asub alates aastast 1984 kiirabiosakond. Arhitektuurselt põnev hoone valmis 1930. aastetel. See on olnud eravilla, Saksa ja Vene sõjaväe komandantuur ning seal on töötanud nii lasteaed kui Noorte Tehnikute Maja.

Järgmine küsimus

3. küsimus 10-st

Sellel 20. sajandi alguses saadetud postkaardil on tselluloosivabrik Waldhof, mis õhiti 1915. aastal Esimese maailmasõja käigus. Mida toodeti vabriku asukohale ehitatud tööstuses nõukogude ajal?

Kalosse ja kummikuid

Paadimootoreid

Kalakonserve

Õige vastus!

1938. aastal plaanis olnud kummitoodete vabrik jäigi sõja tõttu plaaniks, niisamuti ei saanud teoks saeveski ehitus vabriku aladele. Waldhofi aladel tegutses nõukogude ajal Pärnu kalakombinaat, hilisema nimega Maseko. Ka paadimootoreid on Pärnus ehitatud - R. Stryki tehases Rääma linnaosas.

Järgmine küsimus

4. küsimus 10-st

Mis ühendab neid hooneid ehk missuguseid tähtsaid toiminguid on erinevatel aegadel tehtud kõigis kolmes majas?

Aia

Aia 6

Munga 2

Akadeemia 2

Abiellumine

Valuutavahetus

Sõjaväkke värbamine

Õige vastus!

Kõigis kolmes majas on abiellutud - neis majades on asunud Pärnu perekonnaseisubüroo.

Järgmine küsimus

5. küsimus 10-st

Milline neist majadest ei ole seotud õllevabrikant Heinrich Pulsi ja tema äridega?

Lõuna 20

Pühavaimu 17

Suur-Jõe 10

Õige vastus!

1. Johann Eduard Bliebernicht (1838-1886) ostis Suur-Jõe tänava ääres asunud endised valu- ja mehaanikatehase hooned ning ehitas ümber õllevabrikuks. Uut vabrikut mainiti esmakordselt 1879. aastal, esimesed õlled jõudsid müüki 1880. aastal. 1918. a. hakati tootma karastusjooke. Bliebernicht pidi Pulsi konkurentsi tõttu tugevasti pingutama, pelgamata vahel isegi ebaausaid võtteid. 1940. aastal Bliebernichti tehas natsionaliseeriti ja nimetati ümber Pärnu õlle- ja limonaaditehaseks, 1991–2006 kandis nime AS Pärnu Õlu. Aastal 2006 pandi õlletehasele vana konkurendi järgi nimeks aga AS Puls Brewery, mis aastal 2008 lõpetas iseseisva tegevuse. 2. Heinrich Ferdinand Puls (1815-1862) asutas 1846. aastal Pärnu südalinnas Kuninga ja Lõuna tänava vahelisse kvartalisse õllekoja. Enne I maailmasõda oli Pulsi vabriku toodangu maht üsna silmapaistev - olles aastal 1911. lausa kaheksandal kohal Baltikumis. Viimane õllelaar keedeti selles õlletööstuses 28. veebruaril 1927. 3. Õllevabrikant Puls ehitas Lõuna tänav 20 asuva maja üürikorteriteks, kuid esimesel korrusel asus teadaolevalt ka õllekelder.

Järgmine küsimus

6. küsimus 10-st

See hoone oli algselt mõeldud pommivarjendiks. Maja avati kahes jaos - aastal 1986 ja 1989. 08.10.1989 kirjutab ajaleht Pärnu Postimees: ".................s on tantsuruumid, raamatukogu, ringide tööruumid, mitu puhvetit-baari ja muudki huvitavat. Kõige põnevam on kahtlemata kolme satelliittelevisiooni programmi vaatamise võimalus, seda maja sees ja raha eest. " Mis asutusest on jutt?

1. Nooruse maja

2. Mai kultuurikeskus

3. Chaplini kunstikeskus

Õige vastus!

1. Nooruse maja aadressil Roheline 1b valmis 1935. aastal. Maja on kandnud palju nimesid: algusaastatel Nooruse selts, siis ühing Noorus, Pärnu linna II kultuurimaja, rajooni kultuurimaja, Pärnumaa kultuurikeskus, Siimani maja ja praegu Nooruse Maja. 2. Mai kultuurikeskuse hoones aadressil Papiniidu 50 avati aastal 1986 kino ja aastal 1989 kultuurikeskus. Hoonet peeti tol ajal moodsaimaks keskuseks Eestis. 3. Esplanaadi 10 asuv EKP Pärnu rajoonikomitee hoone ehk parteimaja valmis aastal 1975.1992. aastast tegutses seal Chaplini kultuurikeskus ja Uue Kunsti Muuseum, kus korraldati aktiivselt kunstinäitusi ning näidati ka filme. Hoone on lammutamisel.

Järgmine küsimus

7. küsimus 10-st

Fotodel olevad kultuuriasutused ja hooned on Pärnu linnapildist kadunud. Kas need olid:

Kinod

Kunstimuuseumid

Teatrimajad

Õige vastus!

Fotodel on kunagised kinod. Liikuvaid pilte on Pärnus näidatud 1898. aastast tänaseni. Pärnu esimene paikkino Ideal (praeguse DeLange maja asukohal) avati 1910. aastal, Pallas tegutses 1926-1931 Kuninga ja Hospidali tänava nurgal (Ate nime all kuni 1933), Ringi tn 10 asunud Capitoli uhke hoone ehitati 1920-ndate lõpul ja püsis kuni Teise maailmasõja aegse pommitamiseni. Kõik kolm hoonet on linnapildist kadunud.

Järgmine küsimus

8. küsimus 10-st

1920-ndatest pärit postkaardil on kujutatud Pärnu turnimaja, praegust Vanalinna Põhikooli võimla ja raamatukogu hoonet. Missugune tänaseks kadunud asutus tegutses selles majas 1906-2008?:

püssirohukelder

võimlemismuuseum

linnaarhiiv

Õige vastus!

1. Üle 100 aasta selles hoones asunud linnaarhiiv nimetati 1998. aastal Pärnu maa-arhiiviks ja likvideeriti 1. jaanuariks 2009, arhiividokumendid anti üle Eesti Rahvusarhiivile. 2. Selles saalis on küll tehtud teatrit (Endla teatri suvelavastus "Seljatas sada meest" 2012. aastal) ja filmi ("Vehkleja" võtted 2016. aastal), kuid võimlemismuuseumi seal asunud ei ole. 3. Pühavaimu tn 17/19 vanim osa on silindervõlvidega püssirohukelder - 17. sajandil seal asunud Jupiteri bastioni üks osa. 20. sajandil selles keldris püssirohtu ei ladustatud, 1835. aastast ei olnud Pärnu enam kindluslinn.

Järgmine küsimus

9. küsimus 10-st

Seda kaunist hoonet Pärnus on üks kultuuritegelane kirjeldanud oma 1956. a. ilmunud mälestuseraamatus: „Fuajees oli üks sein moodustatud akendest, mis avanesid siis veel pooleli olevasse aeda. Alakorral olev ilus restoran oli avar ja valge, seda kaunistasid palmid, loorberipuud, mitmed väätkasvud ja muud lõunamaiselt lopsakad taimed. ... Kogu /hoonet/ valitsesid avarus ja valgus. Maja asus lisaks veel üksikuna avaral platsil, mille äärest see uhkelt valitses ümbruskonda.” Kas ta kirjeldab:

Endla teatrit?

Ammende villat?

Rannahotelli?

Õige vastus!

Näitlejanna Liina Reiman (neiuna Põlde) töötas Endla teatris 1915-1917 ja kirjeldab esmamuljet ilusast ja uhkest teatrimajast mälestusteraamatus "Rambivalgus süttib" (Lund, 1956). Endla teatrihoone projekteerisid Georg Hellat, Alfred Jung ja Erich von Wolffeldt, maja avati pidulikult 22. oktoobril 1911. Endla teatri rõdult loeti 23. veebruaril 1918 esmakordselt ette Eesti iseseisvuse manifest. Teatrimaja süttis süütamise-pommitamise tagajärjel 1944. a. septembris, varemed hävitati 1961. aastal.

Järgmine küsimus

Viktoriini koostasid Regina Ester ja Heda Piiriste Pärnu Keskraamatukogust.

10. küsimus 10-st

Fotodel on Sauga mõisa peahoone varemed. Hilisklassitsistlik mõisahoone ehitati 1849. aastal, mõis ise asutati juba 13. sajandil. Millises Pärnu kirjaniku Pärnu-ainelises teoses on tegevuskohaks Sauga mõis?

Kersti Merilaas "Poeem Pärnu silgust"

August Jakobson "Vaeste-Patuse alev"

Elisabeth Aspe "Ennosaare Ain"

Õige vastus!

1. August Jakobsoni "Vaeste-Patuse alevi" (1927) tegevus toimub 1920-ndail aastail Rääma alevis, praeguses Rääma linnaosas.

2. Vana-Pärnu kirjaniku Elisabeth Aspe jutustuse "Ennosaare Ain" (1910) tegevus toimub peamiselt Sauga mõisas ja selle läheduses Ennosaare ja Pajusaare taludes. Elisabethi isa Madis Aspe oli Sauga mõisas aidamees, tema juttudest ammutas kirjanik inspiratsiooni.

3. Kersti Merilaasi "Poeemi Pärnu silgust" (1979) sisust saab aimu poeemi sissejuhatusest: vanal hallil ajal ujunud hiiglasuur valaskala Pärnu lahte - tulnud siia paremat elu otsima. Veed tõusnud üle kallaste, ähvardanud linna ära uputada. Silk, nutikas mees, nuputanud nõu välja, kuidas ohtlikust võõrast vabaneda, ja päästnud sedasi Pärnu linna.

Kas küsimused said juba otsa?

Kohtume raamatukogus!

Oled vastanud või leidnud vastused kõigile kümnele küsimusele. Aitäh Sulle! Loodame, et tõime peidus Pärnu Sinu jaoks rohkem nähtavale.

Loosimine on lõppenud.