Poola muusika

Poola muusika Triin Ollema 2021

Kasutatud materjalid: Heli Roos Muusikaõpik 6. klassile Youtube, Wikipedia.

Poola Vabariik asub Kesk-Euroopas, ulatudes Läänemerest Karpaatide mäestikuni. Poola pealinn on Varssavi. Poola kul-tuur on tihedalt seotud nii lõunanaabrite Tšehhi ja Slovakkia kui ka idanaabrite Ukraina ja Leedu traditsioonidega. Viimase-ga moodustas Poola ligi kahe sajandi jooksul ühtse riigi. Just Poola ja Leedu kaudu jõudsid 19.saj Eestisse paljud Euroopa rahvaste lauluviisid ja tantsud.

Poola rahvamuusika on tantsuline ja temperamentne, sageli kasutatakse punkteeritud rütme.

Üle kogu Euroopa levisid 19.sajandil poola tantsud polonees ja masurka. Mõlemad on kolmeosalises taktimõõdus, algselt rahvatantsud, mis hiljem jõudsid ka ballisaalidesse. Poloneesist sai mõõdukas tempos pidulik balli avatants, masurka aga on hoogne ja vallatu hüppetants. Väga iseloomulik on muusikalise rõhu langemine kindlale taktiosale: poloneesis alati esimesele ja masurkas teisele või kolmandale taktiosale. Nii poloneesi kui ka masurkat on oma loomingus kasutanud paljud tuntud heliloojad. Kolmas popu-laarne poola tants, mis levis 19.saj lõpul ka Eestis, on krakovjakk. Tegemist on Krakovi piirkonnas välja kujunenud kaheosalises taktimõõdus rahvatantsuga. Iseloomulikuks tunnuseks on sünkoop - rütmivorm, milles muusika rõhk langeb rõhutule taktiosale. Ka krakovjakk oli hiljem armastatud ballitantsuna.

polonees

masurka

krakovjakk

Poola rahvapillide hulgas on torupilli tüüpi pille, mis kannavad vastavalt piirkonnale eri nimetusi. Laialt on levinud mitmed trompetilaadsed puhkpillid. Lõunas mäestikualadel on populaarne Alpi sarve tüüpi 5-meetrine trombita, mida kasutati samuti algselt sig-naalpillina. Samas piirkonnas on siiani väga armastatud mitut liiki viiulid ning tšello- ja kontrabassilaadsed keelpillid. Omapärane löökpill on mõlemalt poolt mängitav trumm, mis ripub pillimehel kaelas.

torupill

trombita

keelpill

Poola tuntuim helilooja on Fryderyk Chopin [šopään] (1810-1849). Ungarlase Ferenc Liszti kõrval oli ta üks 19.saj hinnatumaid klaverivirtuoo-se. Tema loomingust enamiku moodustab klaverimuusika. Chopin sai ins-piratsiooni Poola ajaloost, loodusest ja rahvamuusikast. Ta on kirjutanud hulgaliselt etüüde, prelüüde, valsse,

masurkasid ja poloneese. Tema muusika on kaunilt meloodiline ja särav ning enamasti tehniliselt väga nõud-lik. Sageli on helilooja fantaasialend kajastu-nud ka teose pealkirjas: nt "Revolutsiooniline etüüd" ja "Vihmapiiskade prelüüd".Alates 1927.a korraldatakse Poolas rahvusva-helist Chopini-nimelist pianistide konkurssi.

Nokturn, op 9 nr 2

Vihmapiiskade prelüüd

+ info

Tänapäeval tuntud Poola heliloojate hulgas on maailmas enim tunnustatud Krzysztof Penderecki [kžistof penderetski] (1933-2020). Ta on kirjutanud nii orkestrimuusikat, koorimuusikat, koorile ja orkestrile ning solistidele loodud vo-kaalsümfoonilisi teoseid, oopereid jm. Penderecki oli ka tunnustatud dirigent ning sageli juhatas oma teoseid ise. Tema looming sai palju auhindu ja seda esitatakse jätkuvalt paljudel rahvusvahelistel muusikafestivalidel. Nende hulka kuulub ka Varssavis igal aastal toimuv mainekas nüüdismuusika festival "Varssavi

sügis", kus esimest korda jõuavad kuulajani paljud täna-päeva heliloojate uudisteosed.

+ info

Pane proovile oma teadmise Ungari ja Poola muusikas!