Vene muusika

Euroopa rahvaste muusikaVenemaa

Triin Ollema 2021

materjal: Heli Roos muusikaõpik 6. klassile, e-koolikott, Youtube

Eesti idanaabriks on maailma suurima pindalaga riik Vene Föderatsioon, millel on ühine piir ka meie teiste naabrite Läti, Leedu, Soome ja Norraga. Väikese riigi ja rahvana oleme oma suure naabriga paratamatult ajalooliselt seotud olnud. Mitmelgi korral on Eestis valitsenud Vene võim, samas oleme ka osa saanud Venemaa rikkalikust kultuurielust. Nii näiteks said meie esimesed professionaalsed heliloojad muusikahariduse Peterburi konservatooriumis.

Ka vanemad vene rahvalaulud on töö- ja tavandilaulud, kuid erandina meie teistest naabritest lauldakse neid sageli mitmehäälselt. Eeslaulja alustab ja teised hääled lisanduvad, meloodiat erinevate viisidega täiendades - Eestimaal kohtab sellist laulmisviisi Venemaa ja Eesti piirialadel elavate setude kultuuris.

Seto leelo

Vene hingelaad tuleb mõjusalt esile aga jutustava sisuga kangelaslauludes bõliinades, mida esitati aeglaselt ja väärikalt. Bõliina on värssjutustus, kus ülistatakse vägilasi, kes võitlesid rändhõimude ja mitmesuguste koletistega. Nii näiteks võitleb üks armastatumaid kangelasi Ilja Muromets nii hirmu-äratava inimlinnu kui ka tatari Khaaniga. Dobrõnja Nikititši ning Aljoša Popovitši vägitegude hulgas tõuseb aga esile lohemadude hävitamine. Ajapikku hakati bõliinasid saatma kandlesarnase pilli gusliga. Gusli on kandlesarnane näppekeelpill, mille keelte arv võib olla 5-32. Pillil saab mängida nii meloodiat kui saadet.

Vastandina ulatuslikele bõliinadele olid rahva seas väga populaarsed humoorikad ja hoogsad tantsulaulud tšastuškad. Neid saadeti kas vene lõõtspilli bajaaniga või kolmnurkse näppepilli balalaikaga. Vanemate pillide hulka kuuluvad veel karjapasunad, vilepillid ja žaleika, millel on pilliroost varre otsa kinnitatud oinasarv. Iseloomulikuks löökpilliks on puulusikad, mille küljes on sageli kuljused.

žaleika

balalaika ja bajaan

tšastuška

Venemaal on palju õigeusukirikuid ja -kloostreid, kust on alguse saanud omanäoline kirikukellade mängimise kunst, mis on inspireerinud mitmeid vene heliloojaid.

Vene rahvatantsude hulka kuuluvad hoogsa iseloomuga trepakk ja kasatšokk. Omanäoline tantsustiil on improvisatsiooniline pljaska, kus rahulike tantsusammude kõrval kasutatakse ka akrobaatilisi elemente.

trepakk

pljaska

kasatšokk

M.Mussorgski

M.Glinka

Vene heliloojad

Venemaal on alates 19. sajandist tegutsenud palju tunnustatud heliloojaid. Vene klassikalise muusika rajajaks peetakse 19. saj elanud ja loonud Mihhail Glinkat. Samal aastasajal kirjutasid oma suurepärased teosed Modest Mussorgski ja Pjotr Tšaikovski. 20. saj Vene muusika suurkujud olid Sergei Prokofjev ja Dmitri Šostakovitš, kes on läinud muusikalukku oma isikupärase helikeele ning värvika sümfoonilise ja lavamuusikaga.

S.Prokofjev

D.Šostakovitš

Pjotr Tšaikovski

Pjotr Tšaikovski orkestriteosed, sümfooniad ja ooperid on tuntud terves maailmas. Tema ooper "Jevgeni Onegin" ning balletid "Luikede järv", "Pähklipureja" ja "Uinuv kaunitar" on pea kõigi suuremate ooperi- ja balletiteatrite reprtuaaris. Tšaikovski on romantiline helilooja, mistõttu tema muusika on väga värvikas, elava dünaamika ja kaunite meloodiatega.

Tšaikovski Haapsalus:

+ info

Jevgeni Onegin

Luikede järv

Uinuv kaunitar

Pähklipureja

Laula kaasa!

õ lk 123

õ lk 121

õ lk 122

Pane end proovile!

Tuleta meelde ka Läti ja Leedu muusika - sorteeri mõisted ja märksõnad õige riigi juurde.