Linnad ja kaubandus Rootsi ajal

Riik soovis suuremat võimu linnade üle

• Linnad pidid oma privileegide eest võitlema
  • Tallinn
  • säilitas suurima autonoomia (kunagine vabatahtlik alistumine)
  • Lübecki linnaõigus (kohtuasjus tuli pöörduda Stockholmi)
  • Toompea loss - Eestimaa kubermangu keskus
  • Tartu
  • säilitas vanad privileegid
  • Riia linnaõigus
  • kaotas kaubalinna staatuse
  • 1629-1632 - Liivimaa kubermangu keskus, 1632- Tartu Ülikool
  • Narva
  • Rootsi seadused
  • vanu privileege ei kinnitatud
  • juhtimine riigivõimu all, rootsi keel
  • suur potensiaal transiit- ja sadamalinnana
• Rootsi aja lõpuks oli Eestis viis täieõiguslikku linna: Tallinn, Tartu, Narva, Pärnu, Kuressaare

• Väikelinnad sattusid läänistamise käigus Rootsi kõrgaadli võimu alla
  • Haapsalu, Rakvere, Paide, Viljandi, Valga
  • sõjaväge neisse ei paigutatud, kaitseehitistesse riik ei investeerinud
• 17. sajandi lõpus redutseeriti linnad kroonuvaldusesse tagasi
• Linnaõigused taastati seal alles Vene ajal

• Umbes 6% kõigist elanikest elasid linnades
• Elatusallikad:
• kaubandus
• käsitöö (nt rõivad, mööbel, keraamika, sepised)
  • tsunftisüsteem
• aiasaaduste kasvatamine, karjapidamine
• Elanikkond jagunes kaheks:
• kodanikud
• linnakogukonna püsiliikmed
• kodanikuvanne, kodanikumaks
• põhiliselt sakslased
• jaekaubandus
• tsunftikäsitöölised
• teised linnaelanikud
• aadlikud, vaimulikud, teenijad jt
• ei saanud kuuluda gildidesse, tsunftidesse, rae koosseisu
• ei saanud osa kõigist linna privileegidest
• hulgikaubandus
• Eestlased linnas
• Tallinnas umbes 1/3, mujal veelgi vähem
• kalurid, paadimehed, laadijad, voorimehed, muud lihttöölised
• Linnade rahvastiku juurdekasvu moodustas peamiselt ränne maalt linna

• Merkantilism
• riigi jõukuse aluseks on kaubandus ja tehnoloogia
• eksport > import
• kohaliku tootmise edendamine
• oma kaupmeeste õiguste kaitsmine
• ratsionaalne rahanduslik käitumine
• kolonialismi soosimine
• Kameralism
• välispoliitika eesmärk on rahu ja julgeoleku tagamine
• suurem rahvaarv=suurem sissetulek riigile ja heaolu edenemine
• sisemaise tootmise edendamine
• riigi põhisissetulek riigivaldustest ja kuningale kuuluvatest ettevõtetest (hilisem reduktsioon)

1. Merkantilistid õpetasid, et riigi jõukuse tagab pigem kaubandus ja tehnoloogia, mitte niivõrd põllumajandus ning see on tänapäeval nii enamikes riikides, kaasaarvatud Eestis. Merkantilismi põhiseisukohti oli, et tuleb suurendada eksporti ja importi hoida võimalikult madalal - see kehtib ka tänapäeva Eestis, et riigi jätkusuutlikuse tagab eksport ja väliskaubandusest saadav tulu. Eestis soositakse rahvaarvu kasvu ja kohalikke tootjaid ja ettevõtjaid kuna see aitab kaasa majanduse arengule, just nii, nagu õpetasid ka merkantilism ja kameralism. Eesti majanduses väärtustatakse haridust ja teadmisi, mida võiks võrrelda merkantilismi ratsionaalsusega. Kameralismi järgi oli riigi peamine välispoliitiline eesmärk tagada rahu ja riigi julgeolek, mis on nii ka tänases maailmas, eriti arenenud riikides ja Eestis, kus on turvalisus väga olulisel kohal. Samas ei ole tänases maailmas enam sellist asja, nagu koloniaalmaad, seega see enam ei kehti. Eestis on majandus (ja muu) ka üsna vaba, samas merkantilismis oli riik suuremaks suunajaks, kameralismis oli samuti riigil oluline roll inimeste elu juhtimisel ja korralduste andmisel. Kameralistid õpetasid, et riigi tulu peaks suurimal määral tulema riigivaldustest ja kuninga ettevõtetest - Eestis kuningat ei ole ja riigi tulu ei sõltu ka presidendi ettevõtetest, riigi maad ei kuulu kõik riigile ja riik ei saa nende eest märkimisväärset tulu, seega see punkt tänapäeval enam samuti ei kehti. 2. Rootsi riik oli huvitatud manufaktuuride edendamisest, kuna kuningas Karl XI tahtis olla sama suur ja võimas valitseja, nagu Louis XIV ning seda loodeti saavutada manufaktuuride rajamisega, mis tooksid riigile suurt tulu. Lisaks vähenes nii vajadus importkaupade järele ning kohapeal toodetu on soodsam, ehk see tähendas riigile kokkuhoidu, samas sai toodangut ka välja vedada, mis tähendas samuti suuremat kasumit, kui palja tooraine eksport. Ning peale selle said polnud manufaktuuris töölistele oluline spetsialiseeruda, ehk sinna sai tööle panna lihtinimesi ja näiteks hulkureid - nemad said tööd ja kasulikku rakendust, palka oma töö eest ja samal ajal tootsid ka kasumit, ehk olukord oli kõigile kasulik. 3. Eesti manufaktuurides toodeti saelaudu, jahu, telliseid, lupja, köit, laevu ja muud. Kuulsamad tooted, mida valmistati olid klaas ja paber.

1. Millises Eesti linnas nähti suurt potensiaali transiit- ja sadamalinnana?

• Tallinn
• Narva
• Pärnu

2. Milline õigus kaasnes kodanikumaksu maksmisega linnakodanikule?

• õigus saada arstiabi
• õigus osaleda rae valimistel
• õigus kuuluda tsunfti

3. Miks pidas Rootsi tähtsaks kaubanduse ja tootmise edendamist?

• kaubanduselt saadav tollimaks moodustas riigi peamise sissetuleku
• väliskaubandus arendas suhteid muu Euroopaga
• tootmine suurendas riigi sissetulekuid

4. Mis oli kuningas Karl XI jaoks peamine põhjus, et ta soovis manufaktuure arendada?

• see oleks temast teinud Põhja-Euroopa rikkaima valitseja
• manufaktuurid oleksid kõik talle kuulunud, ehk ta oleks saanud kõike ise otsustada
• manufaktuurid olid Rootsi leiutised ning see oleks talle maailmas kuulsust toonud

5. Mida toodeti Hiiumaa tuntuimas manufaktuuris?

• villaseid salle
• klaaspudeleid
• laevu

• Kaubandus oli väga täpselt reguleeritud
• Tollimaks oli riigi peamiseks sissetulekuallikaks
• Linnad olid jagatud:
  • tagamaalinnadeks - ainult siseriiklik kaubandus
  • laolinnadeks - väliskaubanduse privileeg; Tallinn, Narva, Riia
• Sisemaalinnade kaubanduslikud võimalused olid üsna kitsad
• Igal linnal oma tagamaa - saadi kaupa ja müüdi sinna ka linna toodangut
• Kaubandussidemed Lääne-Euroopaga
  • põhiliselt vili ja lina Madalmaadesse ja Rootsi
• Erinevad regulatsioonid, nt vilja väljaveo keelud
• 18.-19. sajandil hakati eksportima rohkem Peterburgi ja mujale Venemaale
• Pärast Põhjasõda tõusis olulisemaiks kaubasadamaks Tallinn ja ka Pärnu, Narva tähtsus langes

• 16.-17. sajandil tekkisid manufaktuurid
• vee- või loomade jõul töötavad masinad
• uudne tööjaotus
• tööjõud ei pidanud enam spetsialiseeruma
• suurem toodang=linnade kaubandus elavnes
• Manufaktuuride areng Rootsi emamaal ja provintsides
• soositi manufaktuuride loomist
• Karl XIst võiks saada Põhja-Euroopa jõukaim valitseja
• väheneks vajadus importkaupade järele
• tööd vaeslastele, hulkuritele, maata talurahvale
• emamaal mäendus - spetsialiseeruti metallide ja metalltoodete valmistamisele
• Eesti- ja Liivimaal arenes tööstus:
• saeveskid, viljaveskid, köiepunumiskojad, telliselöövid, lubjapõletustöökojad, ehituskivide tootmine
• Hiiumaal klaasikoda, soolatehas
• Narvas saeveskid, laevaehitus
• 17. sajani lõpuks manufaktuuride rajamine vaibus
• reduktsioon
• toodangule puudus piisav nõudlus
• 18. sajandi teisel poolel uus tõusulaine
• Räpina paberivabrik

Narva raekoda ja börsihoone

Tartu ülikool